Välisminister Urmas Reinsalu

Foto: Kuvatõmmis ValitsuseUudised Youtube’i kanali otsevideost
Ohtuleht.ee 29. september 2022 13:33

Neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil uuris venekeelse „Aktuaalse kaamera“ ajakirjanik, kuidas võiks Eesti vastu minna neile venelastele, kes elavad ammu siin ja soovivad Eesti kodakondsust, kuid Venemaa passist loobumine on samas väga keeruline. Välisminister Urmas Reinsalu ütles, et Eesti kodakondsuse saajatele tuleks kehtestada lojaalsusdeklaratsioon.

„Loomulikult tuleb kodakondsuse saamiseks teha ära eesti keele eksam ja põhiseaduse tundmine. Küsimus on, kui inimene on kõik selle ära teinud ja soovib olla Eesti kodanik, aga kuna eelduseks on ka Vene kodakondsusest loobumine, siis on meile teada neid juhtumeid, kus ei saa Vene kodakondsusest loobuda ilma, et ta Venemaale läheks,“ seletas peaminister Kaja Kallas ja tunnistas, et tal ei ole hetkel lahendust välja pakkuda. „Seda tuleb arutada valitsuse tasandil.“

Siseminister Lauri Läänemets ütles, et selle aasta seisuga on tehtud 114 avaldust ja valitsus on teinud 180 tingimuslikku otsust kodakondsuse andmise osas.

„Tingimuslik tähendab seda, otsus saab jõustuda sel hetkel, kui teine riik kodakondsusest lahti ütleb. Väljakutse ongi selles, kas ja kuidas seda teha saab,“ ütles Läänemets.

Ministri sõnul on seni Venemaal kodakondsusest loobumine võtnud aega kuuest kuust kuni kahe aastani.

„Numbrid ei näita, et täna kusagil massiliselt keeldutakse. Jah, on võibolla olnud üks-kaks-kolm juhtumit, kus on see keerulisem. Küsimus on ka selles, et osade inimeste puhul, kui saad asja korda ajada Vene saatkonnas Eestis, siis on see lihtsam. Kui peaksid Venemaale minema tegema, on see oluliselt problemaatilisem. Idee järgi Vene riik ei takista, aga kui oled Ukrainat toetavaid sõnumeid siin lausunud, siis me teame, et see on Venemaal kriminaalkorras karistatav tegu ja see inimene Venemaale minna ei taha,“ seletas Läänemets.

Läänemetsa sõnul on siseministeeriumis üks töörühm seda teemat mõned nädalad juba lahanud.

„Kindlasti on võimalik mõelda kahe kodakondsuse vahepeal olevaid võimalusi ja see võib tähendada ka kohtuotsust Eesti poolt, kui üldse selline süsteem välja mõelda. Aga põhimõtteline kokkulepe on meil Eestis, et sul kahte kodakondsust ei saa olla. Me otsime lahendus ja võibolla mõned probleemid suudame ära lahendada, aga inimene üksinda ühepoolselt ei saa oma kodakondsusest Venemaalt lahti öelda,“ rääkis Läänemets.

Välisminister Urmas Reinsalu tõdes, et selle probleemi lahendamisel on olnud komistuskiviks Isamaa.

„Aastate jooksul on seda ettepanekut nii sotsiaaldemokraadid kui Keskerakond erinevates valitsustes lauale toonud. Isamaa on selle tagasi lükanud selle loogikaga, et me ei toeta fiktiivse topeltkodakondsuse soodustamist. Seda ettepanekut on põhjendatud nii Vene kui Iraani kodanike näitel,“ ütles Reinsalu.

Teine küsimus on tema sõnul see, et naturalisatsiooni korral kodakondsuse puhul, mis põhineb täna formaalsetel nõuetel, mis sisaldavad riigieksamit, keelenõuet ja vannet olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale.

„Ma arvan, et täiesti adekvaatne on panna lauale küsimus, kui räägime kodakondsusseaduse muutmisest naturaliseeritud kodakondsuse andmisel, peaksid inimesed andma ka lojaalsusdeklaratsiooni. See tähendab hinnangu, mis on nende arusaam, mis puudutab Venemaa genotsiidisõda ning Eesti minevikku ja Eesti õigusvastast okupeerimist ja annekteerimist. Ma arvan, et see oleks relevantne arutelukoht Eesti kodakondsuse saajatele kehtestada ka lojaalsusdeklaratsioon. Mitte nii, et ta võib olla oma meelsuselt eestivaenulik, aga tegelikult lihtsalt vastab mehaanilistele nõuetele. Ma arvan, et see oleks ka küsimus, kui räägime Eestile vaenuliku riigi Vene Föderatsiooni kodanikele elamislubade pikendamist või väljastamist,“ rääkis Reinsalu.

Läänemets täpsustas, et sotsiaaldemokraadid pole selle koha pealt valitsuses ühtegi ettepanekut teinud.