Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Foto: Kuvatõmmis ValitsuseUudised Youtube’i kanali otsevideost
Ohtuleht.ee 29. september 2022 12:41

Riigieelarve teemalisel valitsuse pressikonverentsil osalesid peaminister Kaja Kallas, välisminister Urmas Reinsalu, siseminister Lauri Läänemets ja rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles, et Venemaa sõda Ukraina ja läänemaailmaga dikteeris eelarve koostamise fookust.

„Kõik valitsemisalade juhid võitlesid oma valdkonna eest, aga minu jaoks oli sümpaatne see, et suutsime valitsuses pidada silmas tervikut ja tänu sellele saab öelda, et eelarve tervikuna on heas tasakaalus,“ rääkis Pentus-Rosimannus. Tema sõnul on eelarve tasakaalus nii julgeoleku osas kui nendele inimestele toe pakkumises keerulisel ajal, kes hätta jääksid.

Rahandusminister märkis, et ehkki soovide ja unistuste nimekiri oli taas väga pikk, suudeti hoida seda eesmärki, et eelarve puudujääki suurendama ei minda.

„Kui kevadel olid kavad sellised, et järgmise aasta eelarve puudujääk jääb 3,5 protsendi juurde SKPst, siis ettepanek, mille me parlamendile esitasime, hoiab puudujääki 2,6 protsenil SKPst. See vahe on märkimisväärne, aga midagi ei ole teha: keerulistel aegadel on selline vastutustundlik kavandamine topeltoluline,“ rääkis Pentus-Rosimannus.

Ministri sõnul on ka võla võtmise kohta tehtud erinevaid ettepanekuid ja ka võlakoormuse osas hoitakse oluliselt konservatiivsemat joont kui veel pool aastat tagasi võis karta.

„Praeguse võlataseme juures ainuüksi järgmisel aastal maksame me intressideks 90 miljonit eurot. Me teame, et intressid on kasvamas ja seetõttu igasugune täiendav väga uljas võlakoormuse kasv oleks iga aasta riigieelarvest võtnud pööraselt suure tüki. Ka praegu seesama 90 miljonit, mida me peame võla teenindamiseks maksma intressideks, on rohkem kui näiteks suurperede toetuse eelarve kasv kokku,“ võrdles Pentus-Rosimannus.

See, et kulud püsivad järgmisel neljal aastal kõrged, on seotud julgeolekuvajadustega, mis tuleb katta. Tuleval aastal on kaitsekulude eelarve suurim kui eales varem, üle miljardi euro.

„Kaitsekulude protsent jõuab 2,9 protsendini. Aasta hiljem on juba 3,2 protsendi juures SKPst. Need on vältimatult vajalikud kulutused,“ nentis Pentus-Rosimannus.

Energiasõda on osa meie vastu peetavatest rünnakutest ja see on samuti on eelarvest olulist tähelepanu saanud. Minister ütles, et energiatoetustega võrdselt tähtis on energiatõhususe investeeringud, mida on ette nähtud 160 miljoni eest. „See peaks tulevikus aitama eelarve välja jooksvate toetuste vajadusest. Miski muu meil seda hinda allapoole tuua ei aita kui uued lisanduvad võimsused ja energiasääst.“

Pentus-Rosimannus tõi ka välja tuleviku väljavaates kriitilise tähtsusega otsuseid hariduses.

„Kõrghariduse rahastamise kasv 15 protsenti aastas kestab kuni aastani 2026. See tähendab, et aastal 2026 on Eesti kõrgharidusel juures 140 miljonit eurot. See on tuleviku vaates summa, mis peaks andma meile Eesti kõrghariduses olulist kindlustunnet tuleviku peale mõeldes,“ ütles Pentus-Rosimannus.

Valitsus kinnitas neljapäeval järgmise aasta riigieelarve ja järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegia ning andis need arutamiseks riigikogule.

2023. aasta riigieelarve tulude maht on 16 miljardit eurot, mida on 16 protsenti rohkem kui 2022. aasta riigieelarves koos lisaeelarvega. Kulude maht on 17 miljardit eurot, seda on tänavusest 18 protsenti rohkem. Investeeringuid tehakse 775 miljoni euro eest, mida on ligikaudu 30 miljoni euro võrra rohkem kui käesoleval aastal.