Venemaaga ühinemise referendum okupeeritud Mariupolis.

Foto: EPA/Scanpix
Ohtuleht.ee 29. september 2022 13:57

Käimas on sõja 218. päev. Venemaa teatel kuulutatakse homme välja nelja okupeeritud Ukraina ala annekteerimine. Soome sulgeb alates täna keskööst piiri Vene turistidele.

  • Poola minister: NATO võib rünnata Venemaad lennukite ja rakettidega, kui see kasutab Ukrainas tuumarelvi. Poola välisminister Zbigniew Rau ütles intervjuus Poola raadiole RMF FM, et NATO-l oleks kohane vastus Venemaa võimalikule tuumarünnakule Ukraina vastu. Küsimusele, kas NATO väed Ukrainasse sisenevad, vastas Rau, et seda ei saa välistada.

  • Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ja Vladimir Putin rääkisid telefoni teel. Erdoğan pöördus Venemaa juhi poole palvega anda läbirääkimistele veel üks võimalus konflikti lõpetamiseks.

  • EL-i energiavolinik Kadri Simson kutsus neljapäeval üles kehtestama hinnalage Venemaa gaasi ekspordile Euroopa Liidus „Usun kindlalt, et vajame kogu Venemaa gaasiimpordile hinnalage tasemel, mis muudab nende jaoks endiselt atraktiivseks Euroopasse eksportimise,“ ütles EL energeetikavolinik Kadri Simson neljapäevases avalduses. Blokk otsib praegu võimalusi energiakriisi lahendamiseks.

  • Pärast seda, kui Vladimir Putin teatas 21. septembril Venemaa kodanike viivitamatust „osalisest mobilisatsioonist“, on Venemaalt Gruusiasse, Kasahstani ja EL-i põgenenud üle 200 000 inimese.

  • ÜRO peasekretär António Guterres hoiatas Venemaad, et Ukraina piirkondade annekteerimine tähistab „ohtlikku eskalatsiooni“, mis seab ohtu rahu väljavaated piirkonnas.

  • Putin esines telekohtumisel endiste Nõukogude riikide luurejuhtidega, kus ta ütles, et konfliktid endise NSV Liidu riikides, sealhulgas Ukrainas, on Nõukogude Liidu kokkuvarisemise tagajärg. Ta ütles, et lääs on valmis kutsuma esile „värvilisi revolutsioone“ ja „veresauna“ mis tahes riigis.

  • Riigiduuma saadikud said kutse Kremlisse 30. septembril toimuvale üritusele, kus osaleb Venemaa president Vladimir Putin. Palju on spekuleeritud selle üle, millal avalikustab Putin referendumite tulemused, mis toimusid Ukraina okupeeritud aladel. Kreml kinnitas, et reedene üritus ongi kokku kutsutud just selleks, et teatada nelja Ukraina ala ametlikust annekteerimisest.

  • Suurbritannia kaitseministeerium kirjutab oma viimases luureraportis, et sõjaväekutsest kõrvale hiilida püüdnud venelaste hulk ületab tõenäoliselt Venemaa poolt veebruaris Ukrainasse lähetatud vägede suuruse. Venemaalt lahkuda üritajate seas on ülekaalus paremal järjel ja haritumad inimesed. Saadaval oleva tööjõu kokkukuivamine ühes ajude äravooluga hakkab tõsist mõju avaldama Venemaa majandusele, arvavad analüütikud.

  • Rootsi julgeolekuteenistus on algatanud Nord Streami torujuhtme intsidendi kohta juurdluse, nimetades seda jämedaks sabotaažiks, teatas agentuur kolmapäevases avalduses. Lisati, et ei saa välistada, et juhtunu taga on võõrvõim.

  • Pentagon teatas uue sõjalise abi osa eraldamisest Ukrainale 1,1 miljardi dollari ulatuses. Osana paketist saab Ukraina 18 MLRS HIMARSi, 150 maasturit, radarid ja droonivastased süsteemid.

  • Venemaa kodanikele, kes kutsutakse sõjaväeteenistusse, passi ei anta, teatatakse valitsuse veebisaidil. Kui kodanik kutsutakse sõjaväeteenistusse või sai kutse (mobilisatsiooni), keeldutakse talle passi tagasi andmast. 

  • Suurbritannia peaminister Liz Truss pidas telefonikõne president Volodõmõr Zelenskõiga, kus ta rõhutas, et Ühendkuningriik ei tunnista kunagi Venemaa katseid annekteerida osa Ukrainast. Ta kordas, et Ukraina võib sõltuda Ühendkuningriigi toetusest kuni Putini lüüasaamiseni.

  • Venemaa pommitas tõenäoliselt Nord Streami torujuhtmeid allveedrooniga, ütles kaitseallikas, kirjutab The Times. Briti kaitseallika sõnul oli arvatav Venemaa sabotaažirünnak Nord Streami gaasitorudele „tõenäoliselt ettekavatsetud ja kavandatud“, kasutades selleks nädalaid enne lõhkemist merre visatud lõhkekeha.

  • Euroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen teatas Venemaale kavandatavatest sanktsioonidest. Kavandatav kaheksas sanktsioonipakett sisaldab täiendavaid impordikeelde Venemaa toodetele, mis jätavad Moskva ilma täiendavast 7 miljardi euro suurusest tulust.

  • Soome piirivalve andmetel on viimase nädala jooksul maismaapiiri kaudu riiki sisenenud üle 50 000 Vene kodaniku. Ainuüksi teisipäeval sisenes riiki 7052 venelast.

Allikad: BBC, The Guardian, Reuters

00:00

Valgevene kaitseministeerium tegi ametliku avalduse mobilisatsiooni kohta:

- Valgevene relvajõududes praegu mobilisatsioonitegevust ei toimu.

- Kõik sõjaväekogud on planeeritud.

- Sõjaväekomissariaatide ohvitserid jätkavad tavapärast igapäevatööd.

Täpsustatud on sõjaväeteenistusse kutsumise võimalikud eesmärgid (arstlik läbivaatus, isikuandmete täpsustamine, kogusse saatmine jne).

Lukašenka nõustus riiki paigutama 120 000 Vene sõdurit ja valmistub lisaks varustama 100 000 mobiliseeritud sõdurit, väidab Valgevene endine minister, suursaadik ja riikliku kriisivastase võitluse juht Pavel Latushka. „Meie allikad teatavad: Lukašenka nõustus novembris-veebruaris vastu võtma 120 000 Venemaa sõdurit. Valgevene kohustub lisaks varustama 100 000 mobiliseeritud sõdurit. Lukašenka valmistub täiemahuliseks sõjaks. Lääs peab esitama ultimaatumi, millest ta ei saa keelduda.“

23:53

Abikaasa oma naise surnukeha kõrval, kes suri täna õhtul Lõuna-Ukrainas Mõkolaivis pommitamise tagajärjel.

23:51

Poola minister: NATO võib rünnata Venemaad lennukite ja rakettidega, kui see kasutab Ukrainas tuumarelvi.

Poola välisminister Zbigniew Rau ütles intervjuus Poola raadiole RMF FM, et NATO-l oleks kohane vastus Venemaa võimalikule tuumarünnakule Ukraina vastu.

Küsimusele, kas NATO väed Ukrainasse sisenevad, vastas Rau, et seda ei saa välistada.

23:48

„Venelased, lahkuge siit riigist, te pole Gruusiasse teretulnud. Teie valitsus pole meie probleem.“

Tbilisi kesklinnas tegutsevad aktivistid kutsuvad plakatite ja kõlaritega venelasi Gruusiast lahkuma.

Paljud grusiinid ei ole vaimustuses enam kui 100 000 mobilisatsiooni eest põgeneva vene mehe äkilisest sissevoolust. 20% Gruusiast on juba Vene okupatsiooni all.

23:03

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ja Vladimir Putin rääkisid telefoni teel. Erdoğan pöördus Venemaa juhi poole palvega anda läbirääkimistele veel üks võimalus konflikti lõpetamiseks, teatas Türgi eesistumine.

Erdoğan ütles, et pingete maandamiseks „ja protsessi hõlbustamiseks oodatakse Moskvalt samme – eriti seoses erinevate Ukraina alade liitmisega Venemaaga,“ teatas president.

Türgi avalduses ei kritiseeritud nelja Ukraina piirkonna Venemaaga annekteerimist, mis loodetakse ametlikult vormistada reedel Moskvas. Lääne valitsused ei tunnista anekteerimist.

Kolmapäeval antud intervjuus ütles Erdoğan: „Muidugi soovib Zelenskõi meie toetust nendele neljale piirkonnale ja ta tahab, et me kohtuksime Putiniga ja arutaksime seda küsimust. Vaatame, mis juhtub.“

Venemaa kirjeldas kohtumist järgmiselt: Kreml teatas, et Putin teavitas Türgi presidenti „Donetski ja Luganski rahvavabariikide ning Hersoni ja Zaporižžja piirkondade referendumi tulemustest Venemaa Föderatsiooniga ühinemise kohta“.

Kremli sõnul „rõhutati, et hääletamine toimus läbipaistvalt, täielikult kooskõlas rahvusvahelise õiguse normide ja põhimõtetega.“

See iseloomustus on otseses vastuolus rahvahääletustega kaasnenud rahvusvahelise pahameelega, mille NATO, EL ja USA ametnikud on kõik ebaseaduslikuks tunnistanud.

Kremli teatel mainis Putin ka seda, mida ta nimetas „enneolematuks sabotaažiks“ gaasijuhtmete Nord Stream 1 ja Nord Stream 2 suhtes.

21:52

EL-i energiavolinik Kadri Simson kutsus neljapäeval üles kehtestama hinnalage Venemaa gaasi ekspordile Euroopa Liidus.

„Usun kindlalt, et vajame kogu Venemaa gaasiimpordile hinnalage tasemel, mis muudab nende jaoks endiselt atraktiivseks Euroopasse eksportimise,“ ütles EL energeetikavolinik Kadri Simson neljapäevases avalduses. Blokk otsib praegu võimalusi energiakriisi lahendamiseks.

„Euroopa seisab silmitsi Venemaa energiaväljapressimisega ja ülemaailmne nõudlus gaasi järele on suurem kui pakkumine,“ ütles ta ja nimetas probleemi põhjuseks Venemaa ebausaldusväärsust partnerina.

„Peame läbirääkimisi oma usaldusväärsete torugaasi tarnijatega. Kui see tulemusi ei too, siis on võimalik hinnalagi,“ lisas Simson, öeldes, et need sammud vähendavad gaasiimpordi kulusid.

Reedel on ELi energiaministrite kohtumine Brüsselis, kus arutatakse, kuidas alandada kõrgeid energiahindu. Komisjoni teatel arutatakse ka Nord Streami gaasitorude lekkeid Läänemeres.

21:49

USA president Joe Biden, kellelt küsiti otse, kas ta süüdistab Venemaad sel nädalal Nord Streami torujuhtme gaasileketes, keeldus neljapäeval kommentaari andmast.

Biden rääkis FEMA peakorteris Washingtonis föderaalsest vastusest troopilisele tormile Ian. „Seal on palju olulisi rahvusvahelisi probleeme, kuid me oleme siin, et rääkida Ameerikast. Aitäh.“

Ametnikud uurivad endiselt lekkeid: USA ametnike sõnul ei ole neil juhtunu kohta veel põhjalikku selgitust, kuna mõni päev pärast seda, kui plahvatus näis põhjustavat esmaspäeval kahes torujuhtmes kolm eraldi ja samaaegset leket.

NATO juht ja mitmed Euroopa liidrid on lekkeid nimetanud „sabotaažiaktiks“.

Kreml on öelnud, et kõik väited, mille ta torujuhtmete sihtmärgiks olid, on „absurdsed“ ja pressiesindaja Dmitri Peskov ütles neljapäeval, et lekete „enneolematu iseloom“ viitab sellele, et need võisid olla võimaliku „terrorirünnaku“ tagajärg.

21:47

Pärast seda, kui Vladimir Putin teatas 21. septembril Venemaa kodanike viivitamatust „osalisest mobilisatsioonist“, on Venemaalt Gruusiasse, Kasahstani ja EL-i reisinud üle 200 000 inimese, näitavad eri riikide kollektiivsed andmed.

Viimase nädala jooksul on Kasahstani sisenenud ligikaudu 100 000 venelast, ütles Kasahstani siseministri asetäitja Marat Kožejev kolmapäeval riikliku uudisteagentuuri Kazinform andmetel.

Gruusia siseministeeriumi teisipäeval avaldatud andmed näitavad, et 21.-26. septembrini on Gruusia-Vene piiri ületanud vähemalt 53 136 inimest.

Viimase nädala jooksul (19.-25. september) on Euroopa Liitu sisenenud ligi 66 000 Venemaa kodanikku, mis on enam kui 30% rohkem kui eelmise nädalaga, teatas Euroopa piiri- ja rannavalveagentuur Frontex teisipäeval.

See teave ei sisalda andmeid Mongooliast ja Armeeniast, kuhu on viimastel päevadel reisinud ka Venemaa kodanikud. Venemaa ametlikud andmed pole avalikult kättesaadavad selle kohta, kui palju Venemaa kodanikke on alates 21. septembrist riigist lahkunud.

20:42

Ukraina väed vallutasid tagasi rindel oleva Kupjanski linna

Ukraina väed on kindlustanud kogu Kupjanski ja tõrjunud Vene väed nende allesjäänud positsioonidelt Kirde-Ukraina linna poolitava jõe idakaldal, edastab AFP.

Suurem osa Kupjanskist, strateegilisest raudteesõlmest, vallutati selle kuu alguses tagasi Ukraina vägede vapustava vastupealetungi osana riigi kirdeosas.

20:38

Politsei leidis Võsokopillias kraavist kahe vägivaldse surma tunnustega tsiviilmehe surnukehad, teatab Hersoni oblasti riikliku politsei peaosakond.

Neid tulistati. Tegemist on kahe Odessa piirkonna elanikuga, keda on alates juulist kadunuks peetud, öeldakse raportis.

20:24

ÜRO juhi sõnul tähistab Venemaa annekteerimise plaan „ohtlikku eskalatsiooni“

ÜRO peasekretär António Guterres hoiatas Venemaad, et Ukraina piirkondade annekteerimine tähistab „ohtlikku eskalatsiooni“, mis seab ohtu rahu väljavaated piirkonnas.

Ajakirjanikega rääkides ütles Guterres: „Igal otsusel jätkata Ukraina Donetski, Luganski, Hersoni ja Zaporižžja piirkondade annekteerimist ei oleks õiguslikku väärtust ja see väärib hukkamõistmist.

Kui Venemaa jätkab nelja Ukraina piirkonna annekteerimise plaanidega, pikendaks see dramaatilist mõju maailmamajandusele, eriti arengumaades, ja takistaks meie võimet tarnida elupäästvat abi kogu Ukrainas ja mujalgi.“

19:45

Uue küsitluse kohaselt tundsid enam kui pooled venelastest hirmu või ärevust pärast president Vladimir Putini mobilisatsiooniteadet.

Sõltumatu Levada keskuse küsitlus, mis viidi läbi 22.-28. septembril, näitas, et 47% vastanutest ütles, et nad on tundnud ärevust, hirmu või hirmu pärast seda, kui kuulsid, et sadu tuhandeid sõdureid kutsutakse Ukrainasse sõdima.

Veel 13% ütles, et on tundnud viha, samas kui 23% ütles, et on tundnud uhkust Venemaa üle.

19:44

Lähemalt Vladimir Putini süüdistuse kohta, et lääs on valmis kutsuma esile „värvilisi revolutsioone“ ja „veresauna“ mis tahes riigis: Venemaa liider esines telekohtumisel endiste Nõukogude riikide luurejuhtidega, kus ta ütles, et konfliktid endise NSV Liidu riikides, sealhulgas Ukrainas, on Nõukogude Liidu kokkuvarisemise tagajärg.

Putin ütles: „Piisab, kui vaadata, mis praegu toimub Venemaa ja Ukraina vahel ning mis toimub mõne teise SRÜ riigi piiril. Kõik see on loomulikult Nõukogude Liidu lagunemise tagajärg.“

Piirkonnas on viimasel ajal toimunud kokkupõrkeid kahe Kesk-Aasia riigi Kõrgõzstani ja Tadžikistani vahel ning võitlusi Armeenia ja Aserbaidžaani vahel.

Putin näitas näpuga lääne poole, öeldes, et see „töötab stsenaariumide kallal, et õhutada uusi konflikte“ postsovetlikus ruumis.

19:26

Ukrainas käiv sõda on üha rohkem tungimas ka Moskva tänavapilti: mobiliseeritute lähedased moodustavad mobilisatsioonipunktide juures pikki järjekordi ning üles on pandud suuri reklaamtahvleid „kodumaa kangelaste“ auks.

19:24

Vladivostoki korterelamus käivitasid sõjaväeohvitserid tuletõrjealarmi, et elanikele armeekutsed kätte toimetada. Ent keegi ei avanud ustki, kuna kaamerapildist nähti, mis majas tegelikult toimub. Seejärel otsustasid ohvitserid jätta kutsed uste peale.

19:22

Mobiliseeritu näitab, millistes tingimustes ta koos kaaslastega elama peab.

19:19

Ukraina kaitseministri asetäitja Anna Maliar ütles, et mõnes Zaporižžja piirkonna ajutiselt okupeeritud asulas tõstsid Venemaa okupatsiooniadministratsioonid oma kodudest välja tsiviilisikud, kes keeldusid hääletamast.

19:17

Venemaa „osaline“ mobilisatsioon lõi äreva ja pingelise õhkkonna, räägib Burjaatias elav naine. Kutse minna Venemaad teenima sai ka tema vend, kes suri kaks aastat tagasi kopsupõletikku. „Need sõjakomissariaadi inimesed tulevad öösiti ka kodudesse. Hiljuti nabiti tuttav noormees öösel kodust kinni ja saadeti sõtta,“ räägib šokeeritud naine.

19:14

Putin süüdistab läänt selles, et ta on valmis provotseerima „veresauna“, vahendab the Guardian.

Vladimir Putin süüdistab läänt, et nad on valmis provotseerima „värvilisi revolutsioone“ ja „veresauna“ mis tahes riigis.

Venemaa president, kes ei nimetanud konkreetset riiki ega esitanud mingeid tõendeid, rääkis video vahendusel endise Nõukogude Liidu Sõltumatute Riikide Ühenduse luureteenistuste juhtidega.

19:13

Sõjauuringute instituut teatas täna, et Ukraina väed on vallutanud mitmeid külasid Lõmani ümbruses, mis asub umbes 160 kilomeetri kaugusel Ukraina suuruselt teisest linnast Harkivist.

Vene väed vallutasid mais Lõmani ja sealse olulise raudteesõlme. Instituudi sõnul võimaldaks Lõmanis edenemine Ukraina vägedel kujutada ohtu Venemaa positsioone Luhanski lääneosas.

Instituut ütles, et Venemaa täiendavad kaotused kahandaksid venelaste moraali veelgi, mis on niigi saanud kahju riigi mobilisatsiooni tõttu.

Loe rohkem