Foto: Andres Varustin
Ohtuleht.ee 28. september 2022 20:02

Mis täna tehtud, see homme hooleta, teab vanarahvas. Elektri tootmise puhul tundub aga olevat nii, et täna ei saa midagi tehtud ja homne on kõike muud kui hooleta. Meil on puudu tootmisvõimsusi ja võrk, mis toob elektri tarbijateni, vajab investeeringuid.

Juba aastakümneid on räägitud, et jaotusvõrgu kõrge rikkelisus on tingitud kroonilisest alainvesteerimisest. Tõsi küll, midagi siiski investeeritakse, näiteks mullu 98 miljonit eurot, kuid kas sellest piisab? Aastal 2021 lubati, et järgneva kolme aastaga peab ilmastikukindla võrgu osakaal tõusma 77 protsendini. Millal peaks aga siis kogu võrk või siis 99% sellest olema ilmastikukindel?

Pärast mullukevadist Jõgeva suurt elektrikatkestust tabavad linna ikka ja jälle uued katkestused. Esmaspäeva lõuna ajal kadus näiteks elekter 1050 majapidamisest ja kohalikud elanikud naljatavad, et nad on justkui rohepöörde eestvedajad, kes on harjunud vooluta olema. Rohepööre ei tähenda ju aga ometi pirruvalgel istumist. Või tähendab?

Ajalooliselt on elektrivõrk kavandatud nagu puu ehk siis Narvas toodetakse suurtes jaamades elektrit, mis liigub kõigepealt mööda suuri liine ja siis üha väiksemaid ja väiksemaid pidi tarbijani. Taastuvenergia tootmine ei sobi sellesse võrku paraku kuigi hästi, sest tarbija juures olevad liinid pole lihtsalt selliseks koormuseks valmis. Nii nagu puuoks ei suuda kanda sama raskust nagu -tüvi. Päikeseenergia on olnud juba aastaid justkui hullude tilulilu ja nüüd siis oleme ühtäkki sellises olukorras, mille puhul augustis Elektrilevi võrguga ühendatud tootjate maksimaalne võimsus ületas esimest korda 400 MW piiri. Elektrilevi eksperdid justkui ei uskunud, et päikeseenergia saab nii kiiresti ja nõnda populaarseks ja nüüd ootavadki kümned päikesejaamad, et neid ühendataks võrku. 

Augusti lõpus eraldas riik Elektrilevile lisaeelarvest kaheksa miljonit eurot, seda lisainvesteeringuteks. Riigilt oodatakse veel 47 miljonit, kuid ideaalse võrgu ehitamiseks on vaja väidetavalt 300 miljonit eurot. Elektrilevi majandusaasta aruandest selgub, et nende puhaskasum oli mullu pea 28 miljonit eurot ning jaotamata kasumit on aastatega saadud 300 miljoni euro jagu. Kas riigiettevõtte peab kasumi kindlustama? Kas teenuste pakkumine ja varustuskindluse tagamine on teisejärguline asi? Mis sest kasumist kasu on? Äkki ikka investeeriks sinna unistuste võrku?