Foto: AFP/Scanpix
Ohtuleht.ee 27. september 2022 23:50

Käimas on sõja 216. päev. Täna on Ukraina okupeeritud aladel toimuvate venemeelsete libareferendumite viimane päev, kus kohalikud elanikud annavad oma hääle valimisjaoskondades.

  • Taani ja Rootsi peaministrid ütlesid, et kõik märgid viitavad, et Nord Streami torujuhtmed said kahjustada tahtliku tegevuse ehk sabotaaži läbi.

  • Kremli teatel ei ole veel langetatud otsuseid, kas sulgeda Venemaa piirid, sest pärast osalise mobilisatsiooni väljakuulutamist on riigist lahkumiseks sõidukitest ülipikad järjekorrad.

  • Vene mees tulistas Siberis armee värbamiskeskuse ülemat, sest keeldus Ukraina sõjas osalemast. Juhtum leidis aset Siberis Irkutski oblastis asuvas umbes 85 000 elanikuga Ust-Ilimski linnas. Laskjana on tuvastatud 1997. aastal sündinud Ruslan Zinin, kes ütles, et parem minna vangi kui surra Ukrainas.

  • Venemaal on väga ärevad ajad: Iževski koolis toimunud tulistamises hukkus kuus inimest ja veel 20 sai vigastada. Enesetapu sooritanud tapja sai väidetavalt mobilisatsioonikutse.

  • Vene väljaanne Novaja Gazeta kirjutab presidendi administratsioonist pärinevale allikale tuginedes, et FSB andmetel lahkus pärast osalise mobilisatsiooni väljakuulutamist Venemaalt 261 000 meest.

  • Möödunud nädalal on Venemaal süüdatud pooltosinat armee värbamiskeskust.

  • Olukord kiskus pühapäeval tuliseks Dagestanis toimunud meeleavaldustel. Mahhatškalas ja mujal protestisid kohalikud mobilisatsiooni vastu ning protestijate ja politseinike vahel läks konflikt mitmel korral füüsiliseks, kui rahvamassid püüdsid takistada üksikute demonstrantide vahistamist.

Allikad: BBC, The Guardian, Reuters

23:56

Nord Streami torujuhtme leke Läänemeres on tõenäoliselt tahtlik tegevus, kuid mitte rünnak Rootsi vastu, ütles Rootsi peaminister Magdalena Andersson teisipäeval Stockholmis pressikonverentsil koos välisminister Ann Linde ja kaitseminister Peter Hultqvistiga.

Linde ütles, et tõenäoliselt oli tegu sabotaažiga.

„Oleme valmis vajadusel kiiresti kättesaadavaks tegema mereväeüksused,“ lisas kaitseminister Peter Hultqvist.

Samuti kinnitas peaminister, et Rootsi kaitsejõud on valmis oma tegevust olukorraga kohandama.

23:50

Torujuhtme operaator Nord Stream AG ütles teisipäeval, et pole teada, kaua võiks gaasitranspordi infrastruktuuri taastamine aega võtta.

Ettevõte ütles ka, et eile registreeritud gaasilekkest põhjustatud märkimisväärne rõhulangus viitab torujuhtme tugevale füüsilisele kahjule. Nord Stream teavitas juhtunust viivitamatult rannavalvet ja on alustanud kõigi vajalike ressursside mobiliseerimist kahjude hindamiseks koostöös kohalike võimudega. „Intsidendi põhjused selgitatakse välja uurimise tulemusena,“ lisati.

22:58

Välisminister Urmas Reinsalu kommentaar seoses Nord Streami torujuhtmete gaasilekkega:

„Olukord Läänemere ruumis on äärmiselt murettekitav. Eesti Vabariik mõistab hukka ründed Euroopa Liidu majandusruumis olevate infrastruktuuri rajatiste vastu. Avaldame solidaarsust liitlastele ja partneritele, kelle majandusvööndis need rünnakud on toimunud. Peame oluliseks alustada riikidevahelisi konsultatsioone asjaolude tuvastamiseks ning võimalike edasiste sammude kavandamiseks.“

22:56

Vene väed ründasid tund aega tagasi Harkivi tsiiviiltaristut, pihta sai elektrialajaam.

22:32

Läti valitsus kuulutas välja eriolukorra Läti-Vene piiril

Läti valitsus otsustas täna seoses Venemaa mobilisatsiooniga välja kuulutada eriolukorra omavalitsustes, mis asuvad Läti-Vene piiri ääres.

Eriolukord hakkab kehtima kolmapäevast kuni selle aasta detsembrini. Piiril eriolukorra välja kuulutamisega sulgetakse ka Pededze piiripunkt.

Eriolukorra korraldus tähendab, et Läti-Vene piiril tugevdatakse piirivalvet ning suurendatakse kontrolli saabuvate Venemaa kodanike suhtes. Riiklikud relvajõud, politsei ja julgeolekuteenistus abistavad piirivalvet kontrollimisel.

22:17

„Tuvastati kaks detonatsiooni, mis põhjustasid kolm leket,“ ütles Rootsi peaminister Andersson teisipäeva õhtul. „Üks on Rootsi majandusvööndis, kaks Taanis.“

Andersson ütles, et Rootsi ja Taani teabe põhjal peetakse Nord Streami leket tõenäoliselt sabotaažiks.

„See ei ole rünnak Rootsi või Taani territooriumile,“ ütles peaminister Andersson. „Sellegipoolest peab valitsus seda väga tõsiseks vahejuhtumiks, eriti arvestades halba julgeolekuolukorda meie lähipiirkonnas.“

22:02

Harkivis kõlas kolm suurt plahvatust ning seal kadus elekter.

21:40

Ukraina väed saavutasid idas täiendavaid edusamme

Ukraina sõjavägi avaldas video, mis näitab, et nende väed on Harkivis Oskili jõest ida pool veelgi maid tagasi võtnud.

Ühes teisipäeval avaldatud lühikestest videolõikudest oli näha, kuidas Ukraina sõdur heiskab riigilippu Kupjanski linnast lõuna pool asuvas eeslinnas Kupjansk Vuzlovõs, vahendab CNN. Teistes klippides on näha Ukraina vägede sisenemist lõunapoolsetesse küladesse Harkivi ja Donetski oblastite piiril. Need külad on Korovõi Jar ja Ridkodub.

Nende tagasi vallutamine näitab, et Ukraina väed liiguvad aeglaselt Lõmani linna ümber oma positsioone kaitsvate Vene vägede ümberpiiramise suunas.

21:14

Taani peaminister teatas just, et kõik märgid viitavad, et Nord Streami torujuhtmete leketeni viis tahtlik tegevus ehk sabotaaž.

Pressikonverentsil tõdeti, et pole mingit võimalust, et tegemist on õnnetusega ja see pidi olema plahvatuste otsene tagajärg. Augud torujuhtmetes on liiga suured, et olla õnnetuse, näiteks laevaankrute torude pihta sattumise tagajärg.

Lekkeid püütakse küll parandada, kuid ilmselt ei õnnestu see enne, kui torujuhtmes peatatakse gaasivool.

20:41

Vene väed kasutasid 24 tunni jooksul droone üle 50 korra

Ukraina relvajõudude kindralstaap teatas 27. septembril, et Vene väed kasutasid droone, sealhulgas Iraani Shahed-136, viimase ööpäeva jooksul üle 50 korra. Droone kasutati luuramiseks, tule reguleerimiseks ja tsiviilinfrastruktuuri ründamiseks.

20:25

Viimase nädala jooksul (19. septembrist 25. septembrini) on Euroopa Liitu sisenenud ligi 66 000 Venemaa kodanikku, mis on üle 30 protsendi rohkem kui eelneval nädalal, teatas Euroopa piiri- ja rannikuvalveagentuur Frontex teisipäeval.

Viimase nädala jooksul sisenes enamik venelasi Euroopa Liitu Soome ja Eesti piiripunktide kaudu, seisab Frontexi avalduses. Viimase nelja päeva jooksul on Soome saabunud 30 000 Venemaa kodanikku.

„Enamikul neist on ELi liikmesriikide või Schengeni assotsieerunud riikide elamisluba või viisa, teistel on topeltkodakondsus. Samuti teatavad liikmesriigid ajutist kaitset vajavate Ukraina kodanike sisenemist, kuna nad põgenevad Ukraina okupeeritud piirkondadest Venemaa kaudu.“

Fontexi hinnangul sagenevad tõenäoliselt ebaseaduslikud piiriületused siis, kui Vene Föderatsioon otsustab piiri sulgeda.

19:52

Ja neile, kes pole veel NAFOst kuulnud, väike selgitus:

19:51

NAFO reklaam Prahas.

19:36

Vene meedia lõi kokku numbrid, palju on mehi riigist põgenenud:

98 000 Kasahstani

53 000 Gruusiasse

43 000 Soome ja

3800 Mongooliasse.

18:52

Karis: isegi nähtavalt ülekaaluka vaenlase vastu on mõtet võidelda

President Alar Karis ütles kõrgemate riigikaitsekursuste vilistlaste konverentsil, et Eesti ühiskonna tõhus kaitsetegevus saab põhineda üksnes usaldusel. „Usaldusel inimeste vahel, usaldusel riigi, tema juhtide, institutsioonide ning õiguskorra vastu,“ sõna riigipea.

President Karise sõnul tähendab see, et meie riigi juhtimine peab toimuma viisil, mis on võimalikult paljudele Eesti inimestele arusaadav ja toetab usalduse tekkimist, mis omakorda ongi kaitsetahte alus.

Riigipea tõi esile väärtused ja tasakaalupunktid, mis talle kui riigikaitse kõrgemale juhile on saanud oluliseks. „Need on esmalt Eesti põhiseaduse ja seal sõnastatud väärtuste kaitse, teiseks pidev õppimine ja kohanemine ning kolmandaks inimesekesksus ja kogukonnakesksus,“ loetles president Karis.

Puudutades põhiseaduses sätestatud väärtusi osutas president Karis paindlikkusele, mis võimaldab kriisides kehtestada piiranguid ja tegutseda tavaolukorrast jõulisemalt, kuid selgitas, et sealjuures, et tohi unustada põhiseaduslikku alusmüüri. „See on see, mida me kaitseme nii sisemise kui ka välise vaenlase eest, nii sisemise kui ka välise rahu nimel. Ka sõjalise ohu korral ja isegi sõjaajal peab jääma meie juhtmõtteks nende väärtuste hoidmine ja edasi kandmine, millele on rajatud Eesti Vabariigi põhiseadus,“ selgitas president Karis.

Rääkides õppimisest ja kohanemisest, mainis president Karis, et Eesti peab õppima parimatelt, kuidas ennast kaitsta. Ukraina kogemus näitab tema sõnul, kui tähtis on hoida riiki sõjaolukorras toimivana ja ühiskond koondada ühise eesmärgi taha. „Õppetund meile on selge: isegi nähtavalt ülekaaluka vaenlase vastu on mõtet võidelda, kõhkluseta, leidlikult, enesesse uskudes ja liitlasi otsides.,“ lisas president Karis.

Riigipea rõhutas, et võimalikult paljudesse Eesti inimestesse peab kinnistuma teadmine, et ilma tõhusa ja usutava riigikaitseta ei ole riigil, rahval, tema kultuuril ja iseolemisel tulevikku. Oma riiki ei saa me võtta ettemääratud paratamatusena. „Venemaa sõjaline oht on midagi sellist, millega me jääme elama aastateks, aastakümneteks,“ lisas riigipea.

President Alar Karis kõrgemate riigikaitsekursuste vilistlaste konverentsil

Foto: Arno Mikkor
18:06

Facebook teatas, et on tuvastanud ja sulgenud laialdase võltskontode võrgustiku, mis levitas Venemaa propagandat Ukraina sissetungi kohta kogu Lääne-Euroopas, vahendab AP.

Facebooki emafirma Meta sõnul oli võrgustikul rohkem kui 60 veebisaiti, mis matkisid tavapäraseid uudisteorganisatsioone, kuid leivtasid Venemaa jututeemasid Ukrainast.

Propaganda levitamiseks Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Ühendkuningriigis ja Ukrainas kasutati üle 1600 võltsitud Facebooki konto. Meta sõnul oli see suurim ja keerukaim Venemaaga seotud võrgustik, mille ettevõte on tuvastanud pärast Ukraina sissetungi algust.

17:21
Vene meedia libareferendumist: 97% hääletas poolt

Venemeelsed võimud korraldasid neljas okupeeritud Ukraina piirkonnas – Luganskis, Donetskis, Zaporižžis ja Hersonis libareferendumid.

Nagu arvata võibki, väidavad võimud, et valdav enamus sealsest avalikkusest soovib saada Vene Föderatsiooni osaks, vahendab The Guardian.

RIA Novosti teatel on kõigil neljal rahvahääletusel kokku loetud häältest ligi veerand ning kõik piirkonnad on 97% enamusega hääletanud Venemaaga ühinemise poolt.

Euroopa Liit teatas, et kehtestab sanktsioonid ebaseaduslike annekteerimisreferendumite korraldajatele neljas okupeeritud Ukraina piirkonnas.

16:46

Briti välisminister James Cleverly mõistis hukka Venemaa korraldatud libareferendumid Ukrainas, öeldes, et Suurbritannia ei tunnusta võltsitud tulemusi.

15:58

Prantsusmaa välisminister Catherine Colonna sõitis etteteatamata visiidile Ukrainasse.

„Tere hommikust, Ukraina, hea on tagasi olla. Prantsusmaa on siin, et Ukrainat toetada,“ säutsus ta Twitteris.

15:57

Venemaa president Vladimir Putin ütles, et Venemaa tahab neljal Moskva kontrolli all oleval Ukraina territooriumil inimesi päästa, vahendab AFP.

Kui piirkonnad hääletavad Venemaaga ühinemise poolt, teeb see umbes 20 protsenti Ukrainast, sealhulgas 2014. aastal annekteeritud Krimmi.

„Inimeste päästmine kõigil territooriumidel, kus see referendum toimub... on kogu meie ühiskonna ja kogu riigi tähelepanu keskmes,“ ütles Putin televisioonis üle kantud kohtumisel ametnikega.

Täna on Ukraina okupeeritud aladel toimuvate venemeelsete libareferendumite viimane päev, kus kohalikud elanikud annavad oma hääle valimisjaoskondades. Vene võime kohapeal esindavad ametnikud viisid hääletuskaste libareferendumi käigus ukselt uksele, saatjateks relvastatud vene sõdurid.

Vene uudisteagentuuride teatel kuulutab Putin reedel need Ukraina piirkonnad Venemaa osaks.

Loe rohkem