Sergei Seredenko

Foto: Arno Saar
Toimetas Triinu Laan 22. september 2022 11:59

Harju Maakohus tunnistas neljapäeval Surematu Polgu aktivisti Sergei Seredenko süüdi ning mõistis talle maksimaalsele lähedase karistuse – 5 aastat ja kuus kuud vangistust.

Karistuse kandmise alguseks loetakse mehe kinnipidamist 03.03.2021.

Süüdistuse järgi on Seredenko teadlikult loonud ja pidanud aastatel 2009 kuni 2021 Eesti Vabariigi (EV) vastast suhet Venemaa Föderatsiooni (VF) valitsusasutuste huvides ja ülesandel tegutseva seitsme isikuga.

Seregi Seredenko edastas neile teavet, koostas ja avaldas nendega koostöös artikleid, osales nende poolt korraldatud üritustel ja organisatsioonide tegevuses, mis olid suunatud VF-i välis- ja julgeolekupoliitilistel eesmärkidel VF-i mõjutustegevuse elluviimiseks, eesmärgiga lõhestada Eesti Vabariigi ühiskonda, diskrediteerida Eesti Vabariiki ja selle institutsioone ja riivata Eesti Vabariigi põhiseaduslikku korda, iseseisvust ja territoriaalset terviklikkust ning julgeolekut.

Tuginedes kohtule esitatud tõenditele tuvastas kohus Vene Föderatsiooni vaenuliku suhtumise Eesti Vabariiki ning eesmärgi taastada suurriigi positsiooni, mille saavutamiseks rakendatakse erinevate riikide suhtes hübriidseid mõjutusvahendeid. Venemaal toimub riiklikul tasandil teiste riikide suhtes hübriidsete mõjutusvahendite rakendamine valitsusasutuste korraldamisel. Eesti suhtes on nende asutuste juhtimisel kasutatud süüdistuse esemeks oleval ajavahemikul peamiselt informatsioonilisi mõjutusvahendeid.

Nii Ukraina kui ka Eesti ja teiste Balti riikide suhtes kasutab Venemaa narratiive, millega soovitakse neid riike kompromiteerida, diskrediteerida ning näidata neid tagurlike, natsistlike, fašistlike ja pahatahtlikena. Kui sellest piisavalt palju rääkida, et Eestis toimub diskrimineerimine, tegemist on russofoobliku riigiga, kus kiusatakse venekeelseid, siis see võib anda näiteks formaalse ajendi tulevikus nn kaasmaalaste kaitsmiseks. Kaasmaalaste kaitsmine võib omakorda viia erinevate sündmusteni, nt Vene vägede sissetungimine Ukraina aladele toimus just sel ettekäändel.

Kohtu hinnangul on VF-i hübriidne mõjutustegevus, sh infomõjutustegevust käsitlev EVi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevusena. Samuti EV-i julgeoleku vastu suunatud tegevusena. 

Kuigi VFi kasutatavad Eesti vastased vaenulikud narratiivid (kui osa infomõjutustegevusest) ei pruugi põhjustada vahetut ohtu Eesti iseseisvusele, sõltumatusele või territoriaalsele terviklikkusele või olla otseselt sellele suunatud, võib see olla VF tegevusmustrite kohaselt ettevalmistav tegevus saavutamaks ettekäänet teise riigi sõjaliseks ründamiseks, territooriumi okupeerimiseks vmt.

Kohtu hinnangul on süüdistatava tegevuses süüdistuses märgitud seitsme isikuga suhtlemisel ning nende tellimusel või kooskõlastamisel erinevates kirjutistes Eesti suhtes vaenulike narratiivide levitamises tuvastatav soov luua pinnast, mis võimaldaks Venemaal saavutada eesmärki taastada suurriigi positsiooni rünnates selleks teiste riikide (sh ka Eesti Vabariigi) iseseisvust, sõltumatust ja territoriaalselt terviklikkust just vägivallata tegevustega.

Peamine vaidlusalune küsimus käesolevas kriminaalasjas oli tahtluse olemasolu. Nimetatud koosseis eeldab vähemalt kaudset tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes ning täiendavalt tuleb tuvastada suhte loomine või pidamine – ehk siis eesmärk panna toime riigireetmine ja EV vastu suunatud luuretegevus või selle toetamine

Kohtu hinnangul ilmneb taolise eesmärgi olemasolu eeskätt Seredenko toetustegevustes, mida ta süüdistuses märgitud seitsmele isikule ja nende juhitud organisatsioonidele osutas.

Seredenko avaldas nende isikute tellimusel süsteemselt kirjutisi, mille läbivateks teemadeks olid väited, et Eestis toimub riiklikul tasandil massiline venekeelse elanikkonna diskrimineerimine, russofoobia tekitamine, õiguskaitsjate tagakiusamine, natsismi ja fašismi levitamine. Läbivalt esines väiteid, millega seati kahtluse alla EV iseseisvus, naeruvääristati ja laimati EV institutsioone ning juhtivaid poliitikuid. Viimaseid süüdistati näiteks nii natsismi levitamises kui ka venekeelse elanikkonna tagakiusamises. Samalaadseid narratiive levitas Seredenko ka Ukraina kohta. 

Kohtumenetluses oli kaitsja ja süüdistatava peamiseks läbivaks vastuväiteks, et Seredenko avaldas oma kirjutistes ja sõnavõttudes oma isiklikke poliitilisi vaateid ja esines inimõiguste kaitsjana, ombudsmanina, ajakirjanikuna ja teadlasena ning seega ei saa tema tegevust käsitleda kuriteona. Vastasel juhul oleks tegemist sõnavabaduse rikkumisega. Kohus ei lugenud neid vastuväiteid põhjendatuks.

Esmalt juhtis kohus tähelepanu asjaolule, et väljendusvabadus ei ole absoluutne. Eesti põhiseaduses on sätestatud tingimused, millal on väljendusvabaduse piiramine õigustatud. Sealjuures on seadusandjal pädevus otsustada, et teatud juhtudel võib väljendusvabaduse piirangu rikkumine olla ka süütegu.

Kohus tuvastas, et süüdistatavale kirjutati korduvalt ette artiklite teema, sisu ja tonaalsus, mistõttu on ainetu vastuväide, et tegemist oli tema enda poliitiliste vaadete esitamisega. Isegi juhul, kui need tekstid sisult kattusid tema enda vaadetega, ei saa vaadata mööda sellest, et need kirjutati VF-i valitsusasutuste huvides ja ülesandel tegutsenud isikute tellimusel ning süüdistatav oli teadlik, mis eesmärki need isikud oma tegevusega, st kirjutiste ja ettekannete tellimise ja avaldamisega, taotlesid. Taolises olukorras tuleb eeskätt lähtuda hinnangust, mis eesmärgil toimus nende kirjutiste ja ettekannete koostamine ning avaldamine, mitte sellest, kas sisu vastas süüdistatava enda poliitilistele vaadetele või mitte. See ei oma antud juhul tähtsust.

Kohus tuvastas korduvalt, et süüdistatava tegevust nende kirjutiste koostamisel ja avaldamisel ei saa käsitleda tegutsemisena sõltumatu ajakirjaniku, eksperdi, teadlase, inimõiguste kaitsja või muu sõltumatust eeldava ameti või rolli nimetuse all tegutsemisena. Tegemist oli tellimustöödega või tekstidega, millel puudusid sõltumatule ekspertiisile või analüüsile vmt tegevusele iseloomulikud jooned.

Kohus tuvastas, et Seredenko sai kõnealuse kuriteo toimepanemisega vara vähemalt 5185,79 euro ulatuses ning lisaks kuus rinnamärki. Kuivõrd saadud raha on ära kulutatud, mõistis kohus süüdistatavalt konfiskeerimise asendamisena vastava summa välja. Samuti määras kohus konfiskeerida rinnamärgid. 

Menetluskuludena peab Seredenko tasuma süüdimõistmisega kaasneva sundraha summas 1635 eurot.

„Prokuratuuri hinnangul on selle kriminaalmenetluse keskseks küsimuseks see, kas Sergei Seredenko on lihtsalt ühiskondlikult aktiivne jurist või Venemaa Föderatsiooni ja selle huvides Eesti Vabariigi vastast suhet pidanud inimene, kes on püüdnud välisriigi huvides suhte pidamist varjata kord ombudsmani, õiguskaitsja, publitsisti jt ametinimetustega. Prokuratuuri hinnangul osundavad kriminaalmenetluses kogutud tõendid üheselt, et Seredenko lõi Eesti Vabariigi vastase suhte välisriigi ülesandel tegutsevate inimestega, kelle eesmärk on kahjustada Eesti iseseisvust, sõltumatust ning territoriaalset terviklikkust,“ kommenteeris juhtiv riigiprokurör Taavi Pern.

Prokuröri sõnul ei oma Eesti Vabariigi julgeoleku seiskohtalt niivõrd tähtsust see, millist konkreetset teavet välisriigi huvides edastatakse või kui sage on infovahetus. „Meie julgeolekut ohustab juba see, kui keegi on valmis välisriigi huvides tegutsema. Seetõttu peab riik jõuliselt reageerima mistahes tegevusele, mis meie julgeolekut ohustada võib. Nii mõjutustegevust kui ka ühiskonna sidusust lõhestavaid tegevusi on välisriigil võimalik enda huvides kergesti kasutada,“ selgitas Pern.

Riigiprokuratuur esitas selles kriminaalasjas süüdistuse möödunud aasta augusti keskel, kuid Eesti vastu toime pandud vägivallata tegevused on alates veebruarist veelgi suurema tähelepanu all ning sellised etteheited on saanud mõneti teise, hoopis sügavama tähenduse. Kokkuvõttes näitasid tõendid, et Sergei Seredenko levitas muu hulgas just selliseid vaenulikke sõnumeid, millede pinnalt leiti põhjus Ukraina ründamiseks ning Eestit puudutav retoorika võimendas just samal moel Vene Föderatsiooni vaenulikke ja halvustavaid sõnumeid.

„Prokuratuur on rahul, et kohus on kohtumenetluses esitatud tõendeid kogumis hinnates nõustunud prokuratuuri seisukohaga ning leidnud, et Sergei Seredenko on toime pannud Eesti Vabariigi vastu suunatud kuriteo – riigivastase suhte pidamise,“ lausus riigiprokurör.

Enne vahistamist töötas Seredenko Maardu gümnaasiumis majahoidjana.

Pärast Seredenko vahistamist eelmise aasta kevadel päris eurosaadik Yana Toom peaprokurörilt selgitust Seredenko kinnipidamisega seotud asjaolude ja edasise saatuse kohta. „Sergei Seredenko on aastaid olnud aktiivne venekeelse kogukonna huvide eest võitleja ja väga paljud meie kaaskodanikud (ka mina) jagavad tema seisukohti venekeelse hariduse ja hallide passide osas. Avaliku info kohaselt pole Seredenko tegevus kunagi väljunud poliitilise aktiivsuse piiridest ja Eesti kodanikuna tegutses ta seaduste raames,“ teatab Yana Toom peaprokurör Andres Parmasele. „Seega tekitab tema kinnipidamine õigustatult pahameelt ja umbusku.