Peaminister Kaja Kallas

Foto: Kuvatõmmis ValitsuseUudised Youtube’i kanali otsevideost
Ohtuleht.ee 22. september 2022 12:27

Iganeljapäevasel valitsuse pressikonverentsil osalesid peaminister Kaja Kallas, siseminister Lauri Läänemets, haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ning kaitseminister Hanno Pevkur.

Kallas alustas pressikonverentsi julgeolekust rääkides, kuna Venemaa plaanib peagi läbi viia referendumid okupeeritud territooriumitel ja kuulutas välja osalise mobilisatsiooni. „Nad teevad seda selleks, et öelda, et okupeeritud Ukraina territooriumid on tegelikult Venemaa ja see tähendab seda, et igasugused Ukraina vasturünnakud on rünnakud Venemaa vastu,“ sõnas Kallas.

Putin tuli taas lagedale tuumaähvardusega ja Kallase sõnul on need katsed näidata, et initsiatiiv on Kremli käes. „Kui Venemaa ei suuda saavutada edu lahinguväljal, siis nad ähvardavad tuumarelvadega ja otsivad võimalusi poliitilise võidu demonstreerimiseks. Meie jaoks on oluline, et me tohi lasta sel hirmutamisel mõjuda ega end halvata,“ rääkis Kallas.

Kallas rõhutas, et Eesti ei tunnista kunagi neid lavastatud referendumeid ega ka Ukraina alade annekteerimist ning jätkab senise poliitikaga Venemaa suunal.

„NATO on kaitseorganisatsioon ja see on ka tuumajõud. Erinevalt Venemaast ei ähvarda me tuumakatastroofiga. Tuumarelvaga ähvardamine kuulub paariariigi arsenali, see on täiesti vastutustundetu ja vastuvõetamatu,“ rõhutas Kallas.

Peaministri sõnul on ukrainlased tõestanud, et tänu sõjalisele abile on see sõda võidetav, ning me peame toetust Ukrainale suurendama. „Pikas plaanis on Ukraina toetamine kõige parem garantii Venemaa naabritele agressorriigi vastu,“ ütles Kallas.

Kallas meenutas Eestis elavatele Venemaa kodanikele, kes kaaluvad sõttaminekut: „Venemaa eest ja Ukraina vastu sõtta minek on kuritegu. See on kriminaliseeritud ja meie seda ei andesta.“

Kallas: õpetajad ja päästjad saavad palgatõusu, tõusevad ka peretoetused

Kallas ütles, et valitsus jätkab tööd 2023. aasta eelarvega, millega ollakse lõppfaasis.

Kallase sõnul on eelarvet koostades kaks prioriteeti: julgeolek ja inimesed.

„Oleme kokku leppinud, et kaitsekulud saavad alates 2023. aastast olema püsivalt üle miljardi euro aasta. Keskmaa õhutõrje tuleb ja kohe pärast eelarve kinnitamist tuleb minna ka hankesse,“ ütles Kallas. Küberturvalisus saab juurde üle 30 miljoni euro.

Kolmas oluline, samuti julgeolekuküsimus, on haridus.

„Venemaa sõda Ukraina vastu on toonud selgemalt välja kui kunagi varem, et üks koolisüsteem ja konkurentsivõimeline haridus kõikidele lastele on ühtlasi julgeolekuküsimus. Selleks rahastame ühtsele eestikeelsele haridusele üleminekut. Lisaks suureneb kõrghariduse rahastamine 15 protsenti aastas,“ rääkis Kallas.

„Ka õpetajate palk on oluline element. Õpetajate palk tõuseb 23 protsenti ja arvestuslik keskmine õpetaja palk saab olema üle 2000 euro,“ lubas Kallas.

Kallase sõnul tõusevad ka päästjate, sotsiaaltöötajate, politseinike palgad. „Eriti päästjate puhul, kellel on olnud suur mahajäämus palkades. Nende palk tõuseb järgmisel aastal 36 protsenti, selleks, et võtta seda vahet tagasi,“ ütles Kallas.

Hinnasõja ehk inflatsiooni tõttu võetakse vastu toetusmeetmed erinevatele ühiskonnaliikmetele. „Tõstame lastetoetusi 80 euroni ja suurpere toetusi 50 protsenti. Üksikvanema toetust tõstame neli korda,“ ütles Kallas.

Esimesest jaanuarist saab tulumaksuvaba miinimum olema 654 eurot kuus.

„Märkimisväärselt kasvab pension järgmisel aastal, koos erakorralise pensionitõusuga indekseerimisega peaks pension kasvama üle saja euro. Lisaks saab keskmine pension olema tulumaksuvaba.“

Tuleval aastal parandatakse ka struktuurset defitsiiti ehk endiselt on eelarve kulud suuremad kui eelarve tulud, kuna oleme nii suures kriisis ja on vaja teha täiendavaid investeeringuid inimestesse ja riigikaitsesse. Vahe kaetakse laenuga.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Foto: Kuvatõmmis ValitsuseUudised Youtube’i kanali otsevideost

Lukas: õpetajate väärtustamine aitab eestikeelsele õppele üle minna

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ütles, et õpetajate palgatõus on eeldus kõige muu tegemiseks ühiskonnas. „See on väga oluline, et õpetajad oleks väärtustatud ja me saaks olla kindlad nii majanduslikule vundamendile tulevikus kui ka lõimunud ja rahumeelsele ühiskonnale. Õpetajate palk tõuseb järgmisel aastal 23,9 protsenti ja nagu peaminister ütles, liigub õpetajate keskmine palk 2048 euro peale,“ kinnitas Lukas, kes loodab, et see veenab ka minema üle eesti keelele.

„Lisaks õpetajate palga alammäära tõusule, mis on hüppeline – 1412 eurolt tõuseb 1749 eurole –, tõuseb ka koolidele suunatav diferentseerimise ehk õppekorralduse paindlikumaks muutmise tasu, mis annab võimaluse reguleerida koormust ja väärtustada klassijuhataid,“ rääkis Lukas.

Lukas lubas, et Eesti koolid lähevad lähiaastatel üle täielikult eesti keelele, nii lasteaiad kui põhikoolid muutuvad eestikeelseks. „Õpetajate väärtustamine on meile abiks ka selle eesmärgi täitmisel.“

Siseminister Lauri Läänemets

Foto: Kuvatõmmis ValitsuseUudised Youtube’i kanali otsevideost

Läänemets: päästjatel pole varem nii suurt palgatõusu olnud

Siseminister Lauri Läänemets tõi välja, et järgmisel aastal on siseministeeriumi alas palgatõusude fond umbes 50 miljonit eurot. „See tähendab seda, et sisekaitseakadeemias toimub oluline töötasude tõus, keskmiselt 25 protsenti. Sellega toome ka sisejulgeoleku haridusasutuse palgad Eesti normaalsele tasemele ja tagame selle, et inimesed, kes teisi välja õpetavad, ei ole, et parimatest poegadest kehvemad saadetakse ülikooli või kõrgkooli, vaid parimatest poegadest-tütardest parimad saavad minna parema palga peale, kui see kuskil mujal on,“ ütles Läänemets.

Häirekeskuses tõuseb töötajate palk 1631 euro peale. Politseis tõuseb praegu 1575eurone eesliini palk 1849 eurole, mis tähendab, et palgatõus saab olema 17 protsenti.

„Sellega tagame, et järgmisel aastal on politsei miinimumpalk Eesti keskmine ehk palgakasv on 274 eurot kuus ja sisuliselt saab politseinik järgmisel aastal juurde kaks kuupalka,“ seletas Läänemets.

„Päästeametis eesliinitöötaja päästja miinimumpalk, mis on täna 1190 eurot, tõuseb 1620 eurole. Palgatõusu protsent on seega 36 protsenti ehk 430 hakkab iga päästja rohkem palka saama,“ ütles Läänemets. „Ehk siis päästja palk saab oluliselt järgi tõstetud ja nii suurt palgatõusu selles valdkonnas pole varem olnud.“

Läänemets rõhutas, et erinevalt varasematest aastatest ei tõuse palgad siseministeeriumi ressursside arvelt ehk kellegi koondamise läbi. „Pigem on vastupidi, palgad tõusevad ka neil, kes tegelevad uurimise, ennetustöö, planeerimise, ettevalmistamisega, mida meil sisejulgeolekus väga vaja on,“ ütles Läänemets.

Läänemets: Venemaa eest Ukrainasse sõtta minemine on kriminaalkorras karistatav

Läänemets rõhutas Venemaa mobilisatsioonist rääkides, et kui keegi läheb Eestist Ukrainasse sõdima, siis see on Eesti seaduste järgi kriminaalkorras karistatav tegevus. „Neid isikuid, kes seda teevad, on võimalik karistada päris pika vabaduskaotusega Eestis. Ja kui tegemist on Vene Föderatsiooni kodanikuga ja ta läheb üle piiri, siis Eesti teda enam siia tagasi ei lase ja tema elamisluba tühistatakse,“ seletas Läänemets.

Kui keegi peaks saama sellise kutse, siis palub siseminister sellest kohe teada anda häirekeskuse telefonile 1247, ennetamaks hilisemaid õiguslikke tagajärgi Eestis neile inimestele.

„Minu soovitus on mobilisatsiooniga mitte kaasa minna. Selliseid inimesi, kes mobilisatsiooni vanuserühma kuuluvad, elab Eestis 20 452. Suure tõenäosusega enamik ei tohiks seda kutset saada, kuna nad on siin juba pikalt elanud. Me loomulikult ei tea, kuidas Vene Föderatsioon käitub,“ nentis Läänemets.

Neil, kes on sellise kutse saanud, on õigus taotleda rahvusvahelist kaitset, kuid põhjused peavad olema teised, sest Eestis ei saa asüüli teise riigi sõjaväekutsest kõrvalehoidmise põhjendusel.

Siseministeeriumis tegeldakse olukorraga, kus inimene soovib Vene kodakondsusest loobuda ja saada Eesti kodakondsuse, sest tal ei saa olla kaks kodakondsust, kuid tal pole see võimalik. Varasemalt võttis Venemaal kodakondsusest loobumine aega kuus kuud kuni kaks aastat.

„Meil on alust arvata, et täna võib see protsess olla veel pikem ja Venemaa võib kasutada võimalust üldse mitte vastu tulla. Pluss, kui seda ei olda nõus tegema Eestis asuvas saatkonnas, siis peaks inimene minema Venemaale, aga kui ta on juhuslikult teinud Ukrainat toetavaid sõnavõtte, siis see on Venemaal kriminaalkorras karistatav. Siis ei ole neil kodanikel isegi võimalust loobuda Vene kodakondsusest, et taotleda Eesti oma. Ehk näiteks aruteludes valimisõiguse äravõtmise teemal soovitan arvestada, et ei pruugi olla nii, et inimene ei taha loobuda, vaid ta lihtsalt ei saa,“ ütles Läänemets.

Läänemetsa sõnul on pärast 24. veebruarit Eesti kodakondsuse taotlemine Vene Föderatsiooni kodanike hulgas 2,5 korda kasvanud. „See soov on olemas, meil on lihtsalt tekkinud sellised õiguslikud probleemid, mida ei ole kerge lahendada.“

Läänemets lisas, et alates 19. septembrist on Eestis väljastatud viisaga sisenenud umbes 79 Vene kodanikku päevas. Alates augustist on sisenejate arv vähenenud 80 protsenti. Teiste riikide Schengeni viisadega sisenemiste arv langes alates 19. septembrist seniselt 400-lt 50-le ehk 87 protsenti. Kolme aasta tagusega võrreldes, kui ei olnud veel koroonapiiranguid, on Eestisse sisenevate Vene kodanike arv vähenenud tervelt 98 protsenti. „Sanktsioonid töötavad väga hästi,“ märkis Läänemets.

Kaitseminister Hanno Pevkur

Foto: Kuvatõmmis ValitsuseUudised Youtube’i kanali otsevideost

Pevkur: õhutõrjeseadmed jõuavad Eestisse 2024. aastal

Kaitseminister Hanno Pevkur ütles, et Vene mobilisatsioon pole Eesti piirialadele mõju avaldanud. „Me ei näe, et väljaspoole Eesti piire oleks mingisugust täiendavat aktiivsust. Olukord on rahulik ja me jätkame monitoorimist,“ sõnas Pevkur.

Pevkur usub, et muudatused hakkavad tulema lähipäevil, sest esimestele mobilisatsioonikutsetele, mis on Venemaal inimestele kätte antud, on märgitud, et inimesed peavad ilmuma sõjakomissariaatidesse 22. septembril, mis on täna.

Pevkur lisas: „Teise märkuse teen peaministrile seoses keskmaa õhutõrjega. Mul on väga hea meel, et vabariigi valitsus on selle otsuse teinud. Ootame juba pakkumisi võimalikelt pakkujatelt oktoobri keskpaigaks. Meil oli soov need saada juba septembri lõpuks, aga pakkujad on palunud mõned nädalad pikendust. Jätkame selle protsessiga kohe, kui on esimesed pakkumised tulnud, et minna hankesse ja õhutõrjeseadmed Eestisse jõuaksid 2024. aastal ja õhutõrjevõimekus tervikuna oleks olemas 2025. aastal.“