Foto: Rehvid Pluss
Rehvid Pluss 7. september 2022 13:26

Rehvid on midagi, mis peavad iga mingi aja tagant leidma endale koha autojuhi eelarves, kuna just rehvid – näiteks talverehvid, lamellrehvid või naastrehvid – on need, mis mängivad igapäevasõitude tegemisel turvalisuse vaatest üht suurimat rolli. Kuna aga viimaste aastate jooksul on kallimaks muutunud kõik, siis võib olla mõnevõrra üllatav, et kvaliteetsete rehvide ostmine on tegelikult aastate jooksul suhtarve vaadates muutunud hoopis soodsamaks, selgub Rehvid Plussi koostatud statistikast.

Inflatsiooninumbreid vaadates on kerge arvata, et kallimaks on muutunud kõik, kuid tegelikult tuleb tervikliku pildi nägemiseks vaadata oluliselt laiemat pilti ning mõista, millised kaubad ja teenused on enim hinnarallit toitnud ning millised kaubaklassid ja millised kaupmeeste võetud sammud on aidanud kliendi jaoks hinnad mõistlik tasemel hoida. Kõige selle kõrval tuleb ka meeles pidada, et hindade tõusmise taktis on aastate jooksul tõusnud ka Eesti keskmine palk.

Kõik see koos tähendabki, et tegelikul saab isegi tänase meeletu üldise hinnatõusu taustal endale uued rehvid soetada lihtsamalt, kui kümne aasta eest – seda nii rehvide üldise hinnastabiilsuse kui ka rehvide hinnast kiiremini kasvava keskmise palga tõttu. Rehvid Pluss koostas rehvide hinna reaalse muutuse täpseks mõistmiseks detailse analüüsi, mis näitab selgelt, et tegelikult on rehvide ostmine täna märksa eelarvesõbralikum, kui aastaid tagasi.

Rehvid ei jõua hinnas keskmise palga tõusule järele

Valisime võrdlusesse tuntud naastrehvid Continental IceContact 3 94T XL, mille kohta on olemas viimase 11 aasta hinnastatistika. Analüüsist selgub, et 2011. aastast on antud talverehvid kallinenud kõigest 8,9 protsenti, kusjuures enamik hinnatõusust on toimunud tänavu ning varasematel aastatel oli rehv isegi odavam kui 2011. aastal – veel 2016. aastal võis näha, et hinnad on langustrendis. Peale seda hakkas rehvi hind küll tõusma, ent tõeline hüpe toimus tänavu, kui rehvi hind tõusis 14 protsenti, jättes pikaajalise tõusu siiski vaid alla kümne protsendi.

Kui naastrehvid on hinnas 2011. aastast tõusnud vaid napilt 9 protsenti, siis Eesti keskmine palk on selle ajaga teinud hulga tugevama tõusu. Statistikaameti andmetel on Eesti keskmine brutopalk selles ajavahemikus tõusnud 839 eurolt 1754 euroni ehk 109 protsenti. Viimase kümne aasta jooksul on suurim hüpe keskmises palgatõusus toimunud just viimase aastaga, mil vahemikus 2021-2022 tõusis Eesti keskmine palk kõikide valdkondade lõikes 13,3 protsenti – pea sama palju kui rehvide hind.

Rehvide hindu ja keskmist palka võrreldes ilmneb, et kui palgad on aastast-aastasse pidevalt ja tugevalt kasvanud, siis rehvide hinnad on tegelikult vahepeal isegi langenud. Vahemikus 2011 kuni 2016 langes vaadeldava naastrehvi hind 18,5 protsenti, sama ajaga jõudis keskmine palk tõusta 36,8 protsenti. Rehvijooksu maksumuse osakaal keskmisest palgast on sealjuures aga langenud stabiilselt kuni aastani 2020.

Tõeline hinnatõus on seega rehvide puhul toimunud alles tänavu, kui hind ületas esmakordselt 2011. aasta 132-eurost hinnataset – veel eelmisel aastal sai rehve osta odavamalt kui kümnendi alguses, ehkki palgad olid kasvanud üle kahe korra. Seda näitab ka rehvijooksu osakaal keskmisest palgast – uus rehvijooks moodustab täna kolmandiku keskmisest palgast, kümnendi alguses aga lausa kaks kolmandikku.

Tabel: Naastrehvid Continental IceContact 3 94T XL, hind aastatel 2011-2022

* 2022. aasta brutokuupalk juunikuu seisuga (Statistikaamet)

Kas talverehvid on muutunud kallimaks?

Rehvide hinnatõus jääb selgelt alla Eesti keskmise palga kasvule, vahet pole, kas võrdluses on lamellrehvid või naastrehvid. Ühtlasi jääb rehvide hinna 14-protsendine aastane tõus alla Eesti üldisele inflatsioonile, mis augustis oli Eurostati andmetel 25,2 protsenti – Euroala kõrgeim. Valdkondade lõikes ei anna rehvide hinnatõusu paljude kaupadega isegi võrrelda, sest näiteks tõusid eelmise aastaga võrreldes augustis energiahinnad 38,3 protsenti ning konkreetselt bensiini hind on tänavu juuli seisuga tõusnud 2021. aastast 17,6 protsenti.

Kui Eesti inflatsioon on tänavu olnud euroala kõrgeim, siis rehvide hinnatõus on jäänud pigem Euroopa tarbijahinnaindeksi keskmise juurde. Eurostati andmetel on möödunud augustist tänavu juulini kerkinud indeks (CPI) 9,4 protsenti ehk veidi vähem kui meie võrdluses oleva naastrehvi hind. Samasse klassi jääb rehvide hinnatõus võrreldes toiduainetega, mis on Euroopas aastaga tõusnud keskmiselt pea 13 protsenti.

Rehvide ning seotud teenuste, näiteks rehvivahetus, hinnatõus on tänavu jäänud seega pigem tagasihoidlikuks, seda suuresti tänu rehvimüüjate eeltööle. Nimelt oli hinnatõusu rehviturul ette näha juba möödunud aastal, kui rehvitootjad üle maailma teatasid probleemidest nii tarne kui tootmisega ja tõstsid nii Euroopas, Aasias kui Ameerikas oma toodangu hindu.  Hinnatõusu veduriks oli nii koroonapandeemia, mis pani tugeva põntsu nii tarne- kui tootmissektorile, kui ka üldiselt kerkivad energiahinnad. Esimene faktor mõjutas enim Aasia tootjaid, teine aga Euroopa tootjaid.

Sellest tulenevalt varusid ettenägelikud rehvimüüjad – näiteks Rehvid Pluss – oma lattu maksimaalses koguses hea hinnaga rehve, et tagada klientidele soodsad hinnad ka kiirelt muutuvas turuolukorras. Seepärast suudab Rehvid Pluss ka inflatsioonilises keskkonnas pakkuda rehve konkurentidest madalamate hindadega – tänu koostööle suurimate tarnijatega ja aastatepikkusele kogemusele oskame turu trende ennetada ja aegsasti reageerida.

Lisaks Eesti turule hea hinnaga rehvide pakkumisele, on Rehvid Pluss tänaseks laienenud ka välisturgudele ning peamiselt on kanda kinnitatud Soomes, Rootsis, Lätis kui ka Leedus. Eestis pakutakse klientidele lisaks uutele rehvidele ka mugavat ja professionaalset rehvivahetust, autoremonti ja kõiki muid võimalikke teenuseid, mida ühel autoomanikul vaja võib minna. Meie kohalikud kliendid saavad turu soodsa ja põhjalikuma valikuga tutvuda ikka meie tuntud e-poes, kust leiab nii parima soorituse kui ka parima hinna ja kvaliteedi suhtega rehvid!

Kuna talvehooaeg on lähenemas, siis tasub ka aegsasti mõelda sellele, millal võtta ette rehvivahetus ning kas panna sel hooajal autole alla naastrehvid või lamellrehvid. Kui kahtled, siis pea nõu meie kogenud spetsialistidega!