ÜHINE TAHE: Malle Salupere (vasakul) ja Milvi Vajakas (paremal) kardavad jääda masinate külge vegeteerima. Kui kaua peab veel ootama elulõpu testamendi seadustamist?

Foto: Kollaaž (2 x Aldo Luud)
Kadri Kuulpak 14. september 2022 14:30

„Lõputult siin tuksuda ja järjest viletsamaks muutuda – see ei ole ju kellegi soov. Mul on sõit ainult ühele poole, ma ei saa enam paremaks. Kui see kehv aeg oleks veidi lühem, oleks ju kena,“ arutleb pansionaadis elav vanaproua, miks ta sooviks teha elulõpu testamendi. Millal tekib Eestiski võimalus teha niisugune testament, et välistada aparaatide küljes väntsutamine ja elus hoidmine vastu inimese enda tahtmist?

Mõned aastad tagasi Milvi Vajakas kukkus. See oli esimene märk Parkinsoni tõvest. Milvi prantsatas maha kaevuteel, mida oli tampinud pool sajandit. Paremas õlas kondid ragisesid. Käsi oli täiesti võimetu ja potisinine. Poeg pani ema auto peale ja viis haiglasse.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
1,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaVõida iPhone 12 nutitelefon