Eesti uudised

Erich Kõlar: Küüditatute südamerahu jäi Eestisse 

Andrus Esko, 25. mai 2001, 23:00
Vanemuise kauaaegne peadirigent Erich Kõlar topiti rongi peale ja saadeti Venemaale sellepärast, et ta oli oma isa poeg. Abi-kaasa koos pisitütre Elega sõitis Kõlarile järele. Enne kui muusikutepere lõpuks koju tagasi pääses, sündisid võõral maal Kaja ja Paap.

"Minu isa oli poliitilise politsei vanemassistent. Seetõttu ta 1940 arreteeriti ja seetõttu küüditati järgmise aasta 14. juunil minu ema ja vend," meenutab Kõlar.

Ise pääses ta tookord ema ja venna saatusest kogemata - oli päev varem sõitnud Narva-Jõesuusse, et Kuldses 7-s trumme lüüa.

1943 sügisel sõitis Erich Kõlar Soome.

"Olin suur džässifanaatik. Kuna sakslaste ajal ei saanud seda siin viljeleda, otsustasin otsida võimalusi teispool lahte, kuid sattusin tööle hoopis lennukitehasesse. See polnud see, üritasin edasi liikuda Rootsi."

Laevasõit jäi pooleli Saksa valvelaeva süül. Kõlar toodi Paldiski kaudu Tallinnasse, pandi Patareisse uurimise alla. Pääses tulema alles päev enne seda, kui sakslased Tallinna maha jätsid. "Vabastamise tingimus oli, et lähen annan ennast vabatahtlikult saksa sõjaväkke üles. Tulin koju ja otsustasin selleks mitte midagi ette võtta. Järgmisel päeval olid venelased juba sees."

"Sinu koht on Kirovi oblastis!"

1951. Konservatoorium ühel pool ja dirigent Erich Kõlar valmis. Määrati filharmoonia estraadi- ja puhkpilliorkestri peadirigendiks. Eraelulise saavutusena sai värske abielumees tütre Ele isaks.

Sügisel kontserdireis Virumaal nn põlevkivibasseini. Ühel õhtul olla peadirigenti taga otsitud, järgmisel õhtul olid otsijad jälle kohal, kolm kagebeelast.

"Võtsid kinni. Ütlesid: "Sinu koht on Kirovi oblastis."" Autosse, Tallinnasse, Pagarisse. Tapiga läbi Leningradi ja Kirovi vanglate. "Jälk. 20 inimest kupees, röövlid ja igasugu tüübid. Süüa anti lurri, kiita polnud midagi." Viimane peatus tehti tööliskülas nimega Belaja-Holunitsa.

Abikaasa Leelo, kelle jalgealune oli isa Riho Pätsi kui

"kodanliku natsionalisti" pärast samuti tuline, saatis kirja, et sõidab tütrega järele. Sõitsidki.

"Mina olin vabriku klubi kunstiline juht ja juhatasin mitmeid ringe. Hiljem andsin Kirovis klubi juhatamise kõrval tunde muusikakoolis. Leelo oli samuti ringijuht ja muusikakoolis klaveriõpetaja, vend juhatas puhkpilliorkestrit. Tegime palju muusikat, jõudsime välja isegi rajooni laulupidudeni."

Ega suurt rohkemat polegi meeles, kui et muusikat oli palju, südamerahu vähe. "Ma ikkagi sümfooniaorkestri dirigent, aga pidin nüüd tegelema vähehuvitava muusikaga. Vaikselt uurisin Rahmaninovi Kolmanda sümfoonia partituuri, et võib-olla läheb kunagi vaja..."

Seda, kui kauaks võõral maal tuleb olla, ei öeldud. Sündis Kaja, sündis Paap. "Nii palju, kui ma mäletan, mõtlesime, et peame jääma vist eluks ajaks."

Pileti vabadusse andis "Ainult unistus"

Paar korda saatsid Kõlarid koju pääsemiseks palvekirju, vastused olid keelduvad. Erakirju polnud Erich Kõlaril kombeks kodumaile saata - "Ma ei tahtnud kellegi renomeed rikkuda sellega, et tal on väljasaadetud tuttav."

1956 lasti kunstiline juht puhkusele.

Tartus Jaani kiriku juures kohtas puhkaja

Vanemuise

a-d ja o-d, Vana Hirmsat Kaarel Irdi, kes võttis nööbist ja kutsus Eesti kunstidekaadile Moskvasse, et juhatada seal Boris Kõrveri operetti "Ainult unistus".

"Olemasolevad dirigendid teda ei rahuldanud. Mind oli soovitanud Kõrver. Oma mõjuvõimu kasutades hakkas Ird ajama ka asju, et ma ei peaks enam Kirovisse tagasi minema ja tuleksin talle tööle, perspektiiviga, et saan teatri peadirigendiks."

Kuigi teatritöö oli Kõlarile uus ja lavaproovide käigus tuli algul isegi hirm peale, läksid Moskva etendused väga menukalt. Pilet vabadusse oli käes.

Püüab ebameeldivusi unustada

Aeg-ajalt tuleb lastega või saatusekaaslastega tahtmatult juttu, kuidas elu Venes oli ja kulges, kuid parema meelega tahaks Erich Kõlar nood aastad unustada.

"Püüan sellele kõigele mitte mõelda, sest tegemist on ühe ebameeldivama leheküljega minu elus. Olulisem ja tähtsam on see, mis ma pärast Vanemuises olen teinud."

Saatus pole dirigenti enam Kirovi kanti viinud. Et sõita ekstra sinna noorust meenutama ja vaatama, kas kohalik loodus tundub sama ilus kui toona, sellest Kõlar ei hooli. Ta ei vaeva ka pead mõtlemisega, mis oleks täna teisiti, kui väljasaatmist poleks olnud. "Vähe tõenäoline, et oleksin teatrisse sattunud..."

Presidendi üleskutse kõigile võõrvõimu ohvritele

President Lennart Meri külastab 28. maist 13. juunini kõiki Eesti maakondi, et üle anda "Murtud Rukkilille" märk kõigile Teile, keda võõrvõimud on vangistanud, küüditanud või muul viisil kodumaast lahutanud. Olete kutsutud mälestuskogunemistele, kus Eesti Vabariik avaldab au ja mälestab neid, keda vägivald on igaveseks meist lahutanud.

Siinse teksti kõrval Te leiate trükitud postkaardi. See on Teie kutse. Märkige postkaardile oma nimi ja ka koht, kuhu olite küüditatud või vangi saadetud, lõigake kaart kääridega välja, heitke postkasti ja saatke maavalitsusse. Teil ei ole vaja marki peale kleepida: "

Eesti Post"

toimetab Teie kaardi tasuta kohale. Kui kardate, et postkaart ajalehepaberil võib postis kortsu minna, kleepige kaart kartongile või asetage lahtisesse ümbrikusse maavalitsuse aadressi ja märkusega "Eesti mäletab". Vabariigi President loodab, et saab Teie ja kõigi Teie saatusekaaslaste kätt suruda ning "Murtud Rukkilille" märgi Teile rinda panna. Kutsuge kaasa lapsed ja lapselapsed, - pärast Teie austamist mängivad ansambel Lindpriid või Untsakad neid lauluviise, mida Te ise rasketel aegadel laulsite. Kui Teie naabruses elab endine küüditatu või vangistatu, kes ajalehti ei telli ja siinsest kutsest võib ilma jääda, saatke ka temale sõna koos palvega, et ta oma andmed saadaks maavalitsusse. Presidendi soov on kõigil kannatanuil Eestis kätt suruda ja kõiki austada "Murtud Rukkilille" märgiga. Te kohtute presidendiga võõrvõimu ohvrite mälestuspäeval. Ootame Teie vastust ja ütleme juba praegu: peatse kohtumiseni!

Vabariigi Presidendi Kantselei koostöös maavalitsustega

10. mail 2001

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee