Foto: Adobe Stock
AbbVie 18. august 2022 06:00

Räägin loo, mis võib juhtuda meist tegelikult igaühega.

Miks? Sest me kõik soovime enda eest hoolitseda – teeme maniküüri ja pediküüri ning naudime reisidel ka eksootilisi hoolitsusi, mida teinekord pakutakse otse kuumal rannaliival. Segadushoos on meist mõned lasknud teha ka väikese tattoo, mis jääks seda imetoredat reisi meenutama. Tundubki tore, kuni...

See juhtus viis aastat tagasi, kui sõitsime koos sõpradega kauaoodatud reisile USAsse. Panime paika ringreisi kava ja mõnulesime muidugi ka Florida randadel. Paar aastat hiljem oli põhjust seda meenutada, sest juhusliku testi käigus selgus, et mul võib olla C-hepatiit!

Aga mis siis juhtus?

Eestis oli just käimas C-hepatiidist teadlikkuse tõstmise kampaania ja selle käigus märkasin chepatiit.ee lehel võimalust ennast nimetatud viiruse suhtes testida. Arutasime sõbrannadega, miks mitte minna – seda enam, et lugedes võimaluste kohta C-hepatiidi nakkust saada, selgus, et oleme riskirühmas! Nimelt käin regulaarselt nii maniküüris, pediküüris kui ka teistel kosmeetilistel hooldustel.

Testimine oli iseenesest lihtne verevõtmise protseduur ja proovi vastused tulid väga kiiresti  – loomulikult ei olnud kellelgi mingit haigust. Minu testitulemus aga viibis ja sain selle teistest paar päeva hiljem. See muutis mind juba veidi murelikuks. Uskumatu... aga see oli positiivne! See hetk oli nagu külm dušš, kuidas see võimalik on – ma ei ole ju midagi valesti teinud, minuga ei saa seda juhtuda!

Käisin mõttes läbi kõik võimalused, kust ma nakkuse saada võisin, nii kodus kui ka reisidel olles. Olen olnud kuni 2006. aastani doonor, järelikult kuni selle ajani olin nakkusevaba, sest doonoriveri on alati kontrollitud. Järelikult pidi kokkupuude viirusega juhtuma hilisematel aastatel. Enda arvates võisin nakatuda USA reisil, sest käisin seal rannast leitud „huvitavas” pediküüris. Juba tookord oli mul seda rannasalongi nähes tunne, et see pole just päris see. Kuna meeleolu oli mõnus, ilm soe ja tegija näis vilunud, nautisin seda siiski väga. Pediküüri tehes lõikas ta mulle paaril korral veidi sisse, kuid see ei tundunud mingi ohumärgina. Mul on ka väikene tätoveering ning kulmude ja huulte püsimeik. Lasin need protseduurid teha küll Eestis, aga loodan väga, et siinsed teenusepakkujad on nakkuse vältimisel hoolsad ja piisavalt teadlikud. Nüüdseks tean, et nakatumise vältimiseks ei piisa tätoveerimisel pelgalt tätoveerimisnõela vahetusest, vaid peab vahetama ka värvitopsi. Püsimeik kogub naiste seas järjest enam populaarsust ja tihti ei seostata seda tätoveeringuga, aga ohud on siin samad. Veenduge, et neid protseduure teevad teile ikka professionaalid, kes täidavad vajalikke hügieeninõudeid.

Peale testitulemuse saamist puges hirm naha vahele, sest guugeldasin kohe, mida C-hepatiidi viirus maksaga teha võib ja kaugel see maksavähkki enam. Panin kohe arstile aja kinni. Arst tegi täiendavad uuringud ja oh üllatust – olin negatiivne.

See tähendas, et kuulusin nende 30% õnnelike hulka, kellel C-hepatiit krooniliseks haiguseks edasi ei arenenud. Mul oli küll kokkupuude viirusega, kuid tänu antikehadele suutis minu organism sissetungijatest õnneks ise jagu saada ning jäin terveks. Enamikul inimestel kahjuks nii hästi ei lähe. Lugesin testitulemust oodates palju materjali ja chepatiit.ee veebilehest oli samuti abi. Olen oma kogemust sõprade ja tuttavatega jaganud ning paljud on läinud ennast testima. Kui ka sina kuulud riskirühma, mine kindlasti testima, sest see tülikas viirus ei anna endast sageli mingit märku.

Foto: Adobe Stock

Dr. Triin Remmel, gastroenteroloog

C-hepatiit on globaalne probleem ning paljudes riikides üle maailma on vastu vōetud strateegiad, et seda viirust elimineerida järgmise 10-20 aasta jooksul. 

Helenil läks ōnneks, tal oli kokkupuude viirusega, aga ta organism oli nii tugev ja suutis selle seljatada. Umbes 30% on need ōnnelikud, kel peale kokkupuudet ei teki krooniline C- hepatiit. Ōnneks on tänapäeval krooniline C- hepatiit hästi ravitav, raviefektiivsus on ligi 100%. Ravi on ka lühiaegne, tablettravi ja väheste kōrvaltoimetega. Seoses C- hepatiidi raviga, on toimunud ülisuur progress. Samas kui kroonilist C- hepatiiti ei ravita, vōib tekkida sellest maksatsirroos ja selle foonil vōib välja kujuneda ka maksavähk.

Oluline on need patsiendid kuidagi avastada. Kui teil on tehtud vereülekanne enne 1994. aastat, olete kunagi noorpõlves narkootikume kasutanud vōi teinud kahtlases kohas tätoveeringu, pediküüri vōi maniküüri, siis pöörduge oma perearsti poole ja rääkige oma murest. Perearst saab määrata C-hepatiidi vastased antikehad. Juhul, kui need on positiivsed, siis edasisteks uuringuteks suunatakse teid gastroenteroloogi vōi infektsionisti vastuvōtule. 

Seoses Heleni juhtumiga meenub ka mulle, et kui käisin 2002. aastal Tais puhkusel, siis rannas pakutavaid odavaid teenuseid tarbisid paljud. Suure vaevaga tōmbasin oma sugulase varbad ära ning teatasin talle, kui ta tahab HIV-d, B- vōi C- hepatiiti saada, ainult siis on see aktsepteeritav. Ei tahtnud.

Seega testige ennast, see annab kindluse ja positiivse viiruse olemasolu puhul ka ravivōimaluse. Vaata täpsemalt ka chepatiit.ee.

Artikli valmimist on toetanud AbbVie OÜ, EE-VHCV-EE-VHCV-220021