Koduomanik istub oma hävinenud korteris Tšernihivis.

Jaapani valitsus otsustas anda Ukrainale sõjalist abi. See on kirjas Jaapani kaitseministeeriumi ametlikul veebisaidil.

„Vastavalt seadusele „Omakaitse“ alustasime mittesurmavate relvade tarnimist. Ukraina naaberriikidesse vedasime lennukitega kiivreid, kaitsemaske, kaitseriietust, väikedroone jms.Vastuseks Ukraina valitsuse palvele anname Ukraina valitsusele uue tsiviilsõiduki (kaubiku). Pakume ka täiendavat väikest drooni," seisab valitsuse avalduses.

Ukraina valitsus ja Türgi kaitseministeerium teatasid, et reedel lahkub Ukraina sadamatest veel kolm laeva viljaga.

Ukraina taristuminister Oleksandr Kubrakov ütles Facebookis, et hommikul kella viiest kaheksani on oodata kahe laeva väljumist Tšornomorski sadamast ja ühe laeva väljumist Odessa sadamast.

Ta ütles, et kolm puistlastilaeva veavad kokku üle 50 tuhande tonni Ukraina maisi. „Loodame kõigi asjaosaliste professionaalsusele,“ ütles Kubrakov.

Türgi kaitseminister Hulusi Akar kinnitas, et kolm laeva sõidavad 22. juulil Türgi, ÜRO, Venemaa ja Ukraina vahel sõlmitud lepingu egiidi all.

Järjekordne Putini „eriline“ võit! Soome plaanib piirata turistiviisasid venelastele, sest Soomest on saanud transiitmaa venelastele, kes soovivad reisida kaugemale Euroopasse – kuna lennud Venemaalt EL-i on peatatud.

Ukraina luure tuvastas kaastöötajad ja välislaevad, kes aitasid Venemaal Zaporižžja oblastist Hersonist varastada 650 000 tonni Ukraina teravilja väärtuses 5,4 miljonit dollarit. Nende seas olid Venemaa, Süüria ja veel 5 välismaise merelaeva lipu all olnud laevad.

„Vene Föderatsiooni avaldused väidetava valmisoleku kohta dialoogiks on tavaline vale. Venemaa on terrorist, kes kutsub läbirääkimistele pärast mitmeid nende toime pandud julmusi,“ ütles Volodõmõr Zelenskõi veebikohtumisel Aafrika meedia esindajatega.

Zelenskõil oli täna telefonivestlus Lääne-Aafrika Guinea-Bissau juhi Umaro Sissoco Embaloga. Ta kinnitas, et Ukraina on valmis tegutsema piirkonna toiduga kindlustatuse tagajana.

Soome linnas Lappeenrantas, mis asub Venemaa Föderatsiooni piiril, mängitakse alates 5. augustist Ukraina hümni, vahendab Yle. Lisaks heisatakse nüüd linnas Ukraina lipp linnahalli ees olevasse lipumasti ja sadamasse.

Brittney Grineri advokaadid kaebavad kohtuotsuse edasi

USA korvpallur Brittney Grineri advokaadid Maria Blagovolina ja Aleksandr Boikov ütlesid pärast kohtuotsuse väljakuulutamist kirjalikus avalduses, et kohus eiras kõiki nende esitatud tõendeid ja nad kaebavad otsuse edasi.

„Oleme kohtuotsuses väga pettunud. Õigustöötajatena usume, et kohus peaks olema kõigi suhtes õiglane, sõltumata rahvusest. Kohus ignoreeris täielikult kõiki kaitsjate asitõendeid ja mis kõige tähtsam, süü omaksvõtmist,“ ütlesid nad avalduses.

"See on vastuolus kehtiva õiguspraktikaga. Aine kogust, puudulikku ekspertiisi ja süü tunnistamist arvestades on otsus täiesti põhjendamatu. Kindlasti esitame apellatsiooni,” lisasid Grineri adovkaadid.

Biden nimetas Grineri karistust vastuvõetamatuks

Venemaa kohus mõistis WNBA staari Brittney Grineri süüdi narkosmugeldamises ja määras talle üheksa aasta pikkuse vanglakaristuse.

„Täna sai Ameerika kodanik Brittney Griner vanglakaristuse, mis on veel üks meeldetuletus sellest, mida maailm juba teadis: Venemaa peab Brittneyt alusetult kinni. See on vastuvõetamatu ja ma kutsun Venemaad üles teda viivitamatult vabastama, et ta saaks olla koos oma naise, lähedaste, sõprade ja meeskonnakaaslastega,“ kommenteeris USA president Joe Biden.

Biden lubas, et USA jätkab väsimatult tööd ja annab endast kõik, et Brittney ja Paul Whelan võimalikult kiiresti koju tuua.

Vene kohus kuulutas neljapäeval, et Griner pani kuriteo toime tahtlikult ja mõistis talle üheksa aastat vangistust ja ühe miljoni rubla (umbes 16 400 dollari) suuruse rahatrahvi. Griner vahistati vähem kui ühe grammi kanepiõliga Moskva Šeremetjevo rahvusvahelises lennujaamas 17. veebruaril, veidi enne Venemaa tungimist Ukrainasse.

Välisminister Urmas Reinsalu külastas täna Tšernobõli ja Hostomeli lennubaasi.

„Olin oma silmaga tunnistajaks purustustele, mille Venemaa on oma julma sõjaga Ukrainas põhjustanud,“ märkis Reinsalu.

Reinsalu rõhutas, et ukrainlased kaitsevad juba 162 päeva oma kodu ja inimesi, aga ka väärtusi ja põhimõtteid, mida austab ja hindab kogu vaba ja demokraatlik maailm.

„Meie kohustus on jätkata Ukraina toetamist seni, kuni Venemaa selle genotsiidisõja kaotab. See sõda, kus täna hukkus Venemaa käe läbi Donetskis kaheksa inimest, kes ootasid bussi. Haavata sai veel neli inimest, sealhulgas kolm last,“ ütles ta.

Venemaa kohus mõistis USA korvpallur Brittney Grineri süüdi narkootikumide smugeldamises kuritegelikul eesmärgil

31aastane olümpiakuld vahistati 17. veebruaril Moskva lennujaamas ja Venemaa prokurörid süüdistasid teda katses oma pagasis smugeldada vähem kui ühe grammi kanepiõli, vahendas CNN.

„Ma ei tahtnud kunagi kellelegi haiget teha, ma ei tahtnud kunagi seada ohtu Venemaa elanikkonda, ma ei tahtnud kunagi rikkuda siin ühtegi seadust,“ ütles Griner neljapäeval Himki linnakohtus. „Ma tegin vea ja loodan, et teie otsus ei lõpeta siin minu elu. Ma tean, et kõik räägivad pidevalt poliitilisest etturist ja poliitikast, kuid ma loodan, et see jääb kohtusaalist kaugele.“

„Mul ei olnud kavatsust rikkuda ühtegi Venemaa seadust,“ rõhutas ta. Grineri sõnul oli tegu inimliku eksitusega, kuna ta pakkis kohvreid kiirustades.

Griner tunnistas end möödunud kuul narkosüüdistustes süüdi, soovides näidata vastutuse võtmist ja tänu sellele saada leebemat karistust, põhjendasid tema advokaadid.

Venemaa kohus mõistis Grinerile üheksa-aastase vangistuse ja ühe miljoni rubla (umbes 16 400 dollari) suuruse rahatrahvi, ütles Himki linnakohtu kohtunik Anna Sotnikova neljapäeval.

Kohtuniku väitel võeti arvesse Grineri süü osalist omaksvõtmist, teo kahetsemist, tervislikku seisundit ja heategevuslikku tegevust.

Mitmed USA ametnikud on väljendanud muret, et Venemaa võib Grinerit kasutada „kõrge profiiliga pantvangina“ vastuseks Lääne kehtestatud sanktsioonidele.

Valge Maja ametnikud usuvad, et Venemaa võltsib enne välisvaatlejate saabumist tõendeid, süüdistamaks Ukraina vägesid Olenivka vanglas toimunud surmavas plahvatuses.

USA kõrge ametnik ütles CNN-ile, et nad eeldavad, et Venemaa võltsib tõendeid ja süüdistab juhtunus Ukraina vägesid. Vähe sellest: Venemaa läheb ilmselt nii kaugele, et lavastab peasüüdlaseks USAlt saadud HIMARSi raketisüsteemid.

ÜRO peasekretär António Guterres ütles kolmapäevasel pressikonverentsil, et ÜRO moodustab uurimisrühma, kes uuriks kinnipidamisasutusele toimunud rünnakut, mille tulemusel hukkus vähemalt 50 ja sai vigastada kümneid Ukraina sõjavange. Venemaa ei ole seni sõltumatuid vaatlejaid kuriteopaigale lubanud. Nii Venemaa kui ka Ukraina taotlesid rünnaku uurimist, ütles Guterres.

Vene terroristid tulistasid neljapäeva lõuna ajal suurtükkidest rahumeelsete tsiviilisikute pihta. Donetski oblastis Toretskis hukkus ühistranspordipeatuses kaheksa ja sai vigastada neli inimest. Haavatute seas on kolm last.

Pildid raketirünnakute tagajärgedest Mõkolajivis.

Sel nädalal tekkisid Moskva kaubanduskeskustes H&Mi poodide ees pikad järjekorrad, kui Rootsi moemüüja avas oma uksed uuesti, et enne riigist lõplikku lahkumist laovarud maha müüa.

Venemaalt, suuruselt kuuendal turul, lahkumine läheb ettevõttele maksma 2 miljardit Rootsi krooni ja see mõjutab 6000 töötajat.

Üks klient, Irina, ütles Reutersile: „Noh, see suletakse, sellepärast me siin seisame. Ma ostan kõike, mis on.“

Teine ostja Ekaterina ütles: „Kahjuks on põhjus, miks see kõik juhtub, kohutav. Kõik muu on mõttetu, näiteks see, kuidas me hakkama saame [ilma H&Mita].“

Kui Rootsi mööblikett Ikea otsustas alates 5. juulist korraldada ainult veebimüüki, siis H&M otsustas augustis oma poed ajutiselt taasavada.

Kreml teatas neljapäeval, et Türgi vahendusel sõlmitud tehing Ukraina teraviljaekspordiks Musta mere kaudu ei ole „ühekordne meede“ ja loodab, et see jätkab tõhusat toimimist.

Lepingut, mis lubab Ukraina teravilja toimetada maailmaturgudele läbi Türgi, tuleb poolte kokkuleppel uuendada iga 120 päeva järel.

Ida-Ukrainas Donetski oblastis Toretski linnas hukkus neljapäeval kaheksa ja sai haavata neli inimest, teatas piirkonna kuberner.

Pomm tabas ühistranspordipeatust, kuhu inimesed olid kogunenud, kirjutas kuberner Pavlo Kõrõlenko Telegramis. Ta ütles, et vigastatute seas oli kolm last.

Ukraina presidendi personaliülem Andri Yermak ütles, et rünnak on „järjekordne Venemaa terroriakt“ ja kordas oma üleskutseid teistele riikidele kuulutada Venemaa terrori riiklikuks sponsoriks, mis tooks Moskvale kaasa täiendavad sanktsioonid.

Lõuna-Ukrainas Mõkolajivi linnas kuuldi neljapäeval Venemaa rünnakute tõttu mitmeid võimsaid plahvatusi, vahendab Associated Press.

Ukraina presidendi kantselei teatel sai viimase 24 tunni jooksul surma vähemalt neli tsiviilisikut ja veel kümme haavata. Üheksa Ukraina piirkonda on tule alla sattunud, teatas amet oma igapäevases ülevaates.

Väidetavalt tulistasid Venemaa väed Dnipropetrovski oblasti keskosas asuva Nikopoli pihta 60 raketti. Ukraina võimude teatel sai 107 000 elanikuga linnas kannatada umbes 50 elumaja ja mõned mürsud tabasid elektriliine, jättes linnaelanikud elektrita.

Nikopol asub Zaporižžja tuumajaama lähedal, mille Vene väed sõja alguses üle võtsid.

USAs asuva Sõjauuringute Instituudi eksperdid usuvad, et Venemaa pommitab piirkonda sihilikult.

Intervjuus ajalehele Politicole ütles Urmas Reinsalu, et sõda läheb Ukraina jaoks seda hullemaks, mida kauem ootab lääs relvade üleandmist ja täiendavate sanktsioonide kehtestamist.

„Minu sõnum on tõepoolest see, et kohe on vaja täiendavat sanktsioonipaketti või mitut paketti. Sõda ei lõpe iseenesest. Sõda lõpeb ainult siis, kui Putin sõja lõpetab. Ja Putin ei lõpeta sõda mitte sellepärast, et ta tunneks muutust rahvusvahelises korras või tema maines.“

EL on läbinud seitse Venemaa-vastaste sanktsioonide vooru, kuid valitsused on üha rohkem mures energiakriisi pärast. Reinsalu andis intervjuu vahetult enne kohtumist Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga Kiievis.

Volodõmõr Zelenskõi on öelnud, et Gerhard Schröderi käitumine oli „vastik“ pärast seda, kui Saksamaa endine kantsler käis eelmisel nädalal Moskvas ja väitis, et Venemaa soovib sõjale „läbirääkimistega lahendust“.

Ukraina president avaldas arvamust pärast seda, kui Schröder ütles Saksa meediale antud pikas intervjuus, et tal pole põhjust vabandada oma sõpruse pärast Vladimir Putiniga, kellega ta kohtus eelmisel nädalal Moskvas.

Zelenskõi ütles: „On lihtsalt vastik, kui Euroopa väärtustega suurriikide endised juhid töötavad Venemaa heaks, kes sõdib nende väärtuste vastu.“

The Guardiani ajakirjanik Kate Connolly kirjutab Berliinist, et Schröder on sattunud ägeda kriitika alla oma ärisidemete pärast Venemaa riikliku gaasifirma Gazpromiga. Ta oli üks asjaosalisi kahe Läänemere gaasijuhtme ehitamisel Euroopasse gaasi vedamiseks, millest ühte ei võeta kasutusele pärast seda, kui Venemaa Ukrainasse tungis. Teine, Nord Stream 1, tarnib vaid 20% oodatud gaasitasemest.

Viietunnises intervjuus ajakirjale Stern ja ringhäälingule RTL ütles ta, et arvab pärast vestlusi Putiniga, et konflikt Venemaaga on „lahendatav“, kuid nõuab rohkem läbirääkimisi – mida Saksamaa ja Prantsusmaa peaksid juhtima – ning „läänepoolset suuremat tundlikkust Venemaa tõeliste hirmude suhtes saada ümber piiratud vaenulike riikide poolt, mis lähtuvad ajaloolistest sündmustest ja on kahjuks ka põhjendatud.“