Ohtuleht.ee 3. august 2022 20:32

Mälestustest on teada, et tsaariajal pandi koolis vahetunnil eesti keeles rääkimise eest süüdlasele nõgine pliidirõngas kaela. Vahepeal on küll üle sajandi möödunud, kuid too pliidirõngas ripub endiselt eestikeelsete koolide õppureil kaelas: vene keele õppimine pole 30 aastat pärast taasiseseisvumist mitte vabatahtlik, vaid sisuliselt kohustuslik, ükskõik kuidas seda ka ei serveeritaks.

Kas on inglise keele kõrval ainsaks pakutavaks võimaluseks vene keel või kui on valikus näiteks vene, prantsuse, hispaania ja saksa keeled, siis üks väljavalituist peab igal juhul olema vene keel. Kindlasti on koolidel endil vana sisseharjunud rada tallates mugavam, kui vene keele õpetajad on palgal veel nõukaajast ning prantsuse või hispaania keele õpetajaid tuleks tikutulega otsida.

Õpilase vaatevinklist tuleb aga küsida, kas kool saab olla sotsiaalprojekti koht pensionieelikust vene keele õpetaja reisisaatjana palgal hoidmiseks, kui tegelik elu esitab uue põlvkonna keeleoskusele hoopis teised nõudmised. Tuleb olla realist – noor eestlane ei vaata Vene telekanaleid, ei loe kirjandust vene keeles, ammugi veel pärast Ukraina sõja puhkemist. Ei saa ka alahinnata lapsevanemate mälusse sissekodeeritud tõrksust vene värgi suhtes, sest keskealiste ja vanemate jaoks on see olnud eelkõige okupeeriva riigi pealesunnitud keel.

Siin peitubki konks – kuigi vene keele tunde võib olla sama palju kui inglise keele omi, vene keelt ei omandata, kui puudub nii motivatsioon kui reaalne vajadus selle oskuse järele. Et siinse venelasega suhtleb eesti noor inglise keeles, kui too eesti keelt ei oska, on juba ise lugu. Ainult et eesti noor võib vene keele mitteoskamist endale lubada, sest reisima või tööle läheb ta läände, kuid eesti keelt mitteoskav venelane on sellega ise endale ehitanud klaaslae, mis ei luba tal Eesti ühiskonnas karjääri teha.

Kui palju on näiteks räägitud, et ELi struktuurideski oleks tööd märksa enamatele eestlastele, kui nad vaid prantsuse keelt oskaksid. Seega koolides õpetatagu ikka keeli, mida lapsed ja vanemad soovivad ning mis aitavad nii õppida, reisida või tööd teha ka väljaspool Eestit ja ingliskeelset maailma.