Esimene Ukraina viljasaaki kandev laev on pärast Venemaa agressiooni algust sadamast lahkunud.

Foto: https://twitter.com/OlKubrakov
Ohtuleht.ee 1. august 2022 22:40

Kätte on jõudnud sõja 159. päev. Venemaa lähetab üha rohkem sõdureid Lõuna-Ukrainasse, et valmistuda Ukraina armee vastupealetungiks.

  • Esimene Ukraina viljasaaki kandev laev on sadamast teele asunud. Türgi kaitseministeerium teatas, et Sierra Leone lipu all sõitev laev Razoni läks maisilastiga Odessa sadamast Liibanoni poole teele.

    Ukraina ametnike sõnul on Ukraina Musta mere sadamates dokis 17 laeva peaaegu 600 000 tonni kaubaga. Neist 16l on Ukraina teravili kogumahuga umbes 580 000 tonni.

  • Ukraina relvajõudude peastaabi uue hinnangu kohaselt on langenud juba üle 41 000 Vene sõduri.

  • Ukraina riikliku julgeoleku ja kaitse keskuse teatel on Vene väed rünnanud sõja algusest saati tsiviilrajatisi pea 60 korda enam kui militaarrajatisi. Kokku on Vene väed sooritanud tsiviilrajatistele 17 300 rünnakut, militaarobjektidele aga vaid 300.

  • Venemaa Musta mere laevastiku staapi tabas pühapäeva hommikul tugev õhurünnak.

  • Ukraina president kutsus Donbassi veel Ukrainas käes olevatel aladel elavaid inimesi evakueeruma.

  • Venelased tapsid Ukraina ühe suurima põllumajandusettevõtte Nibuloni asutaja ja omaniku Oleksi Vadaturski ja tema abikaasa.

  • Venemaa lubas Ukraina sõjavangide hukkumiskohta ÜRO ja Punase Risti eksperdid.

  • Ukraina tänavune viljasaak võib Venemaa agressiooni tõttu jääda tavapärasest poole väiksemaks.

  • Briti luureagentuuri MI6 juht märkis laupäeval sotsiaalmeedias, et Venemaa „võhm hakkab lõppema“. Kreml hakkab muutuma meeleheitlikuks, kuna Venemaa on kaotanud kümneid tuhandeid sõdureid ning kasutusele on võetud nõukogude aja relvad.

  • Ameerika Ühendriikide saadik ÜROs ütles reedel toimunud julgeolekunõukogu kohtumisel, et USA näeb üha rohkem märke Venemaa katsetest annekteerida Ukraina idapoolsed Donetski ja Luhanski oblastid ning lõunapoolsed Hersoni ja Zaporižžja oblastid.

  • Ukraina on valmis esimeseks teravilja ekspordiks kokkuleppel Venemaaga.

23:42

Zelenskõi: Venemaad ei saa hoolimata esimesest viljasaadetisest usaldada

Ukraina president Volodõmõr Zelenski tunnustas esimest Odessa sadamast teele läinud viljasaadetist pärast sõja algust, kuid rõhutas, et Venemaad ei saa sellegipoolest usaldada.

„Sadam hakkas tööle, ekspordiliiklus läks käima ning seda võib nimetada esimeseks positiivseks signaaliks, et maailmas on võimalus toidukriisi süvenemine peatada,“ ütles Zelenskõi oma igaõhtuses videopöördumises.

„Meil ei saa olla illusiooni, et Venemaa ei proovi enam häirida Ukraina eksporti. Venemaa kutsus järjekindlalt esile näljahäda Aafrika ja Aasia riikides, mis traditsiooniliselt importisid märkimisväärses koguses Ukraina toitu. Nüüd, ekstreemse kuumuse tingimustes nagu sel aastal Euroopas, on mõnel Euroopa riigil õhus ka hinnakriis ja teatud toidupuuduse oht,“ rõhutas Zelenskõi.

Zelenskõi sõnul ootavad oma järjekorda 16 laeva ning Ukraina on valmis andma korraliku panuse maailma toiduturu stabiliseerimisse.

23:34

Ukraina sõjaväe teatel tõrjusid nad viimase ööpäeva jooksul kõik Vene vägede katsed Donetski oblasti idaosas edasi tungida.

Ukraina relvajõudude peastaap andis esmaspäeva õhtul teada, et venelased saatsid mitmes piirkonnas eesliinile luureüksuseid, mis kandsid kaotusi ja taandusid, vahendas CNN.

Taas oli Venemaa jõupingutuste fookus Bahmuti linna ümber. Ukraina sõjaväe sõnul püüdis vaenlane rünnakutega parandada taktikalist positsiooni Soledari, Veršõna ja Bahmuti piirkonnas, kuid see ei õnnestunud. Tõrjuti ka järjekordsed Venemaa katsed edasi tungida Avdiivka lähedal, Donetski linnast põhja pool, ning lahingutegevus selles piirkonnas jätkus.

Slovjanski linnast põhja pool jätkasid venelased mitmete asulate suurtükkidest tulistamist, kuid enamik neist on inimestest tühjad, kui välja arvata sõjaväepositsioonid. „Kaitsejõud paljastasid ja neutraliseerisid seal vaenlase luurerühma,“ teatas peastaap.

Suurel osal rindejoonest kasutasid venelased ägedat suurtüki- ja tankituld, kuid nad ei saavutanud erilist edu. Ukraina vägede peastaap seletab vaenlase ebaedu märkimisväärsete inimkaotustega ja sõjavarustuse kaotusega ning madala moraaliga.

Lõunarindel Inhuletsi jõe lähedal, kus venelased üritavad Ukrainlaste edasitungimist takistada, anti ägedat suurtükituld.

22:36

USA abistab Ukrainat veel 550 miljoni dollariga

Pentagon teatas esmaspäeval täiendavast julgeolekuabipaketist Ukrainale, mille väärtus on kuni 550 miljonit dollarit. Abi hõlmab 75 000 ühikut 155mm laskemoona suurtükkidele ja avaldamata kogust täiendavat laskemoona HIMARSidele.

Kokku on USA alates Bideni administratsiooni algusest andnud Ukrainale julgeolekuabiks ligikaudu 8,8 miljardit dollarit. Alates 2014. aastast on USA andnud Ukrainale julgeolekuabiks üle kümne miljardi dollari.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tänas USA presidenti ja ütles, et uus abipakett aitab neid võidule lähemale.

21:39

Venelased ei ole veel andnud Rahvusvahelise Punase Risti Komitee esindajatele juurdepääsu Ukraina vangide tapmispaigale Olenivka kinnipidamisasutuses, teatas Punane Rist.

21:37

Kaks tüdrukut asetasid Vene saatkonna ette Washingtonis lilled, mille saatkonna töötaja katki trampis. Hävitati ka teisele poole teed istutatud päevalilled.

20:40

Ukraina relvajõud said USAlt kätte veel neli ülitäpset raketiheitjat M142 HIMARS, edastab Ukraina relvajõudude peastaap.

19:38

Prantsuse president Emmanuel Macron ja Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi pidasid täna pooleteisetunnise telefonikõne, edastas Élysée palee.

Macron tervitas esimese Ukraina teravilja vedava laeva lahkumist Odessast ja rõhutas, et Euroopa jõupingutused Ukraina teravilja eksportimiseks jätkuvad.

Jutuks tuli ka rünnak Olenivka kinnipidamisasutusele ning Macron avaldas toetust Ukraina rahvale ja lubas, et need kuriteod ei jää karistuseta.

Macron küsis Zelenskõilt Ukraina sõjaliste, humanitaar- ja majanduslike vajaduste kohta ning kinnitas Prantsusmaa tahet jätkata Ukraina relvajõudude toetamist, et võimaldada neil seista vastu Venemaa agressioonile.

18:20

Kremli propagandas on näha peataoleku märke. Esimese ropsuga süüdistati üle 50 Ukraina sõjavangi surnukspommitamises ukrainlasi endid, siis aga teatas Venemaa saatkond Suurbritannias, et tegelikult väärisid Mariupoli kangelased häbistavat poomissurma. Ühe Ukraina organisatsiooni sõnul saabus surm mitmel puhul aga hoopis leegiheitjast.

17:54

Pevkur Lätis: ühiselt soetatav keskmaa õhutõrje ja mõlema riigi relvastusse jõudev HIMARS suurendab regiooni julgeolekut

Kaitseminister Hanno Pevkur arutas täna oma esimesel välisvisiidil Riias Läti kolleegi Artis Pabriksiga Eesti-Läti koostöövõimalusi. Regiooni kaitsevõime tugevdamisel keskendutakse keskmaaõhutõrje ühishankele, maismaa mitmikraketiheitja MLRS/HIMARS võimearendusele, Madridi tippkohtumise otsuste rakendamisele ning vajadusele jätkata Ukraina abistamist, edastas kaitseministeerium pressiteates.

„Üks põhiline ülesanne praegu meie koostöös on Eesti-Läti keskmaa õhutõrje süsteemide ühishankega jõudsalt edasi liikumine. Loodan, et mõlema riigi valitsused teevad vajalikud otsused kiiresti, et alustada reaalset ostuprotsessi,“ ütles kohtumise järel kaitseminister Pevkur.

„Mitmikraketiheitja HIMARS võimearenduse koostööprojekt on teine oluline prioriteet. Samuti soovime kiiresti edasi liikuda Eesti, Läti, Leedu kaitsekoostööleppega. Tihe koostöö kolme Balti riigi vahel sellega vaid tugevneb,“ lisas ta.

Kaitseministrid arutasid ka Eesti kogemust reservväe ja ajateenistusega ning selle olulisust riigi iseseisva kaitsevõime tugisambana.

„Tunnustame Läti plaani naasta ajateenistuse juurde. Väikeste riikide kaitsetahte ja iseseisva kaitsevõime tugevus peitub nende reservväes,“ sõnas kaitseminister Hanno Pevkur.

Foto: Armins Janiks

Kaitseministrid Pevkur ja Pabriks asetasid ka pärjad Läti sõjaväe esimese ülemjuhataja kolonel Oskars Kalpaksi ausamba juurde.

17:51

Ukraina armee on alates vasturünnaku algusest vabastanud 46 asulat Hersoni oblastis.

16:37

Siseminister: agressiivne naaber paneb meile piiri valvamisel suure vastutuse

Siseminister Lauri Läänemets märkis tänasel Narva-visiidil, et tõhus töö idapiiri valvamisel tähendab tipptasemel taristu kõrval ka parimaid võimalusi taristu teenindamiseks ja parimaid tingimusi piirivalveametnikele, edastas siseministeerium pressiteates.

Siseminister ütles, et Narva kordoni vastutada on tegevuste koordineerimine ja operatiivteenistuse tegevuse juhtimine mööda Narva jõge kulgeva jõepiiri valvamisel.

„Oma ülesannete täitmiseks vajab kordon juhtimispunkti ja olmeruumide renoveerimist ning seda esimesel võimalusel. Eesti idapiiri kiirendatud korras ehitamine on ka värskes koalitsioonleppes ühe prioriteedina ära märgitud ning analüüs ja ettepanekud idapiiri juhtimiskeskuse renoveerimiseks tehtud. See tähendab, et loodame oodatud töödega esimesel võimalusel alata,“ rääkis Läänemets.

Minister sõnas, et piiril töötamine ja piiri tänapäevaseks ehitamine on olulised, sest meil on suur naaber, kes läheb üha agressiivsemaks. Lisaks on Eesti valvata mitte ainult meie, vaid kogu Euroopa Liidu välispiir.

„See on suur vastutus. Ja nagu mulle külaskäigul Narva kordonisse taaskord kinnitati - Eesti piir peab. Seda tänu tublidele meestele ja naistele, piirivalvekordonites oma igapäevast tööd teevad. Kuid seda ainult seni, kuni isikukoosseis seda võimaldab. Kindla piiri eeldus on riigi kindel kohalolu - seda nii läbi suurema isikukoosseisu kui ka praeguste töötajate motiveerituse. Riigiaparaat peab olema piirkonnas paremini esindatud oma kõigis struktuurides,“ ütles Läänemets.

Minister kohtus ka Narva linnapeaga, kellega muu hulgas arutati Narva tanki teemat.

„Minu seisukoht on üheselt selge: Narva tankile tuleb leida uus ja sobilikum asukoht. Tank, mis Eesti elanikele sümboliseerib eelkõige surma, valu ja kannatusi, ei vääri enam ammu talle osaks saanud aupaistet ning selline vastuoluline sümbol ei sobi Eesti linnaruumi. Tegu on riiklikult olulise küsimusega ja nagu paljude muude riiklike küsimuste puhul, tuleb see küsimus lahendada dialoogis kohaliku kogukonnaga ning seda tuleb teha väärikalt ja nii, et see ei solvaks kohalikke inimesi,“ selgitas Läänemets.

Ta lisas, et tank sümboliseerib hävitustööd, kuid eesmärk on aidata Narvat üles ehitada ja tuua linna uut hingamist, mille annavad parem elukeskkond, haridus ja arstiabi. „Nendes küsimustes saab riik appi tulla. Riigi kohalolek ei peaks Narva inimeste jaoks seonduma ainult sümbolite ja monumentidega, vaid ka igapäevase elukvaliteedi, väärikuse ja toimetulekuga,“ sõnas siseminister.

16:06

Ukraina on alates vastupealetungi algusest tagasi võtnud 46 küla Hersoni oblastis.

Hersoni oblasti kuberneri kohusetäitja Dmõtro Butrii ütles, et mõned külad on 90% hävinud ja endiselt mürsuraha all, vahendab Interfax-Ukraine.

15:02

Ootamatu!

13:36

Kiievi administratsioon: õhurünnaku sireenide ajal ei tööta kogu maapealne ühistransport.

Kiievi linnavalitsus teatas, et alates 1. augustist peavad reisijad õhurünnakute hoiatuste ajal Kiievi bussidest, trollidest ja muust maapealsest ühistranspordist väljuma.

13:30

Venemaa valmistab ette referendumeid okupeeritud Ukraina territooriumi annekteerimiseks, avaldades videosid, kus Krimmi elanikud lubavad: „Venemaa aitab teid täpselt nii, nagu ta aitas meid.“ Õõvastav, arvestades, kuidas okupeeritud aladel eriarvamusi vaigistatakse.

12:38

Reutersi teatel ütles Kreml, et teade esimesest viljalaevast, mis lahkus Ukraina Odessa sadamast Türgi vahendatud tehingu alusel, on „väga positiivne“.

12:08

Videoklipp viljalastiga teele asunud Razonist.

12:06

Südantliigutav taaskohtumine rindelt naasnud pojaga!

11:27

Veel pilte pommirünnakutes kahjustada saanud Mõkolajivi haigla ruumidest.

10:53

Vene meedia näitas, millise alusega ületatakse nüüd Dnepri jõge Hersonis pärast seda, kui Ukraina armee kahjustas tugevalt Antonovskõi silda.

Loe rohkem