Kati (nimi muudetud) oli 14aastane korralik tütarlaps. Ta ei joonud, ei suitsetanud. Kord pidasid Kati kolm klassivenda kooli võimlas sünnipäeva, kuhu kutsuti ka Kati koos sõbrannaga. Poisid olid kõvasti tarvitanud vägijooki. „Poiste arusaam heast peost oli see, et kordamööda krahmasid nad kas minu või sõbranna enda haardesse. Vastavalt sellele, kumma parajasti kätte said. Nad hoidsid meid kinni, käperdasid, kust iganes heaks arvasid, lakkusid ja lutsutasid ebasobivaid kohti!“ meenutab Kati. Ühel hetkel tekkis tüdrukutel sobiv moment võimalst lahkuda ning ennast koolivetsu lukustada. Õhtu lõpuks tuli üks poiss vabandama. „Võtsime vabanduse vastu. Pidime veel kokku puutuma, hariduse omandamise käigus. Nojah.“