RÄPANE RAHA: Formaalselt keegi Vene naftat puutuda ei taha, ent pärast pikki keerukaid käike pole enam võimalik tuvastada, kust toormaterjal pärines.Foto: PA Images / Scanpix
Juhan Mellik 1. juuli 2022 20:45

Kui naftatanker Sunny Liger üritas Venemaalt Primorski sadamast pärinevat laadungit esmalt Rootsis maha laadida, saadeti laev pikalt. Sama kordus Amsterdamis. „Kui sadamatöötajad mujal maailmas kaubast keelduvad, keeldume ka meie!“ põhjendas hollandlaste ametiühing Bloombergile. Taoline meelekindlus on harvaesinev, sest hoolimata lääneriikide sanktsioonidest teenib Vladimir Putini sõjamasin naftamüügilt endiselt iga päev miljoneid.

Pole hullu, et ameeriklased ja eurooplased enam Vene naftat ja gaasi ei ihalda – seda innukamalt teevad seda Hiina ja India. „Aasia on päästnud Venemaa toornaftatootmise,“ lausub New York Timesile analüütik Viktor Katona. „Kahanemise asemel on see peaaegu tagasi pandeemiaeelsel tasemel.“ Tõsi, Putin müüb naftat Aasiasse korraliku allahindlusega, kuid selle teeb tasa järsult tõusnud hind maailmaturul. Kui uskuda BBCd, teenis Kreml Ukraina sõja esimese saja päeva jooksul nafta ja gaasi müügilt kokku 100 miljardit dollarit.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad