Pandeemiaaegsest kurnatusest ei jäänud puutumata ka üksi elavad keskealised ja vanemad mehed. Üksikud mehed langevad suurema tõenäosusega ka alkoholi küüsi.Foto: Tairo Lutter
Helen Mihelson 28. juuni 2022 09:00

Esimest korda läbi viidud vaimse tervise uuring üllatas: rohkem kui koroonapiirangud tekitas Eesti inimestes stressi hoopis hirm haigestumise ees. Teine ja paraku enam mitte mitte nii üllatav järeldus: tuge ja abi napib nii vaimsete probleemide ennetamisel kui ka nendega tegelemisel.

Poolteist aastat kestnud ja 20 000 inimest kaasanud uuringu andmed näitavad viimaks päriselt kätte selle, mida seni osati vaid arvata: vaimse tervise probleemide käes kannatab suur osa eestimaalasi.

Selgub, et depressiooniriskis elab ligi neljandik täiskasvanuist ja ärevushäire ähvardab iga viiendat. Noorte täiskasvanute ehk 18–24aastaste puhul puhul on pilt veelgi kurjakuulutavam: ärevushäire riskis elab umbes iga kolmas, depressiooniriskiga on iga teine. Võrreldes pandeemiaeelse ajaga on nii depressiooni- kui ka ärevushäire risk suurenenud, eriti just noorte täiskasvanute seas

Uuring tõstatab küsimuse: kas me suudame abivajajaid piisavalt aidata? Kas Eestis on vaimse tervise kriis?

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:

Telli Õhtulehe digipakett

Vaata võimalusi
  • 11 erinevat digiväljaannet
  • Üle 2000 artikli kuus
  • Jagamisõigus 4 sõbraga
  • Tellijatele mõeldud auhinnad
Näita vähem
€ 0 / nädal€ 11.99 / kuu
Telli

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
  • Ühe artikli lugemisõigus
Näita vähem
€ 3.99