Ämari õhuväebaas.

Foto: Alar Truu
Toimetas Elis Kusma 23. juuni 2022 17:28

Kaitseministeerium kirjutab pressiteates, et peaminister Kaja Kallas puudutab Financial Timesile antud usutluses NATO Madridi tippkohtumise ettevalmistust ning Eesti põhilisi ootusi selle tulemustele. „Tulenevalt fundamentaalselt muutunud julgeolekuolukorrast on NATO tervikuna ümber vaatamas senist kiirreageerimisvägede struktuuri, et NATO vägede arv, paiknemine ja valmidus vastaks ohule. Protsessist tehakse ülevaade ka eesootaval NATO Madridi tippkohtumisel,“ teatas ministeerium.

Eesti rääkis juba enne Venemaa kallaletungi Ukrainale, et NATO peab liikuma karistusheidutuselt tõkestusheidutusele. Tänane „päästiknööri“ mudel on oma aja ära elanud. Sellele juhtis mõned päevad tagasi tähelepanu ka Briti kaitseminister Ben Wallace: „Meil ei ole 60 päeva aega, et saata oma tankid Eestisse, kuna selleks ajaks ei ole enam Eestit olemas, vaadates seda, mida venelased on Ukrainas korraldanud.“

Selline põhimõtteline muutus on tippkohtumise üks olulisemaid oodatavaid tulemusi. Oluline osa sellest lahendusest puudutab NATO vägede juhtimissüsteemi, NATO väestruktuuri, vägede kohalolu NATO idatiiva riikides, plaanidega seotud vägesid, ettepaigutatud varustust, õppuseid jms.

Peaminister Kallase välja öeldud info on kättesaadav ka avalikest allikatest. NATO kehtivat väestruktuuri ning üksuste valmidusastmeid kirjeldatakse nii NATO peakorteri, NATO Euroopa vägede kõrgema peakorteri kui ka NATO maaväejuhatuse kodulehekülgedel.

NATO on oma vägede valmiduse ja reageerimiskiiruse parandamisega tegelenud juba üsna pikka aega. NATO vägede esimese teraviku moodustab NATO kiirreageerimisvägi (NRF – NATO Response Force), mis on erinevate valmidusastmetega ning ulatub täna ligi 40 000 relvajõudude liikmeni. Kõige kõrgemas valmidusastmes on ühendsihtjõud (VJTF – Very High Readiness Joint Task Force), mille keskmes on ligi 5000-liikmeline maaväe brigaad. Seda on täiendavalt valmis tugevdama kõrgemas valmiduses jätkuväed (Initial Follow On Forces Group). Kõige viimaks saavad NATO liitlased tugineda kõige suuremale hulgale vägedele, mille valmidusastmed ulatuvad kuni 180 päevani (nn Lower Readiness Forces).

Tulenevalt fundamentaalselt muutunud julgeolekuolukorrast on NATO tervikuna ümber vaatamas senist kiirreageerimisvägede struktuuri, et NATO vägede arv, paiknemine ja valmidus vastaks ohule. Protsessist tehakse ülevaade ka eesootaval NATO Madridi tippkohtumisel.

Eesti kuulub ajaloo tugevaimasse kaitseallianssi. Kaitseplaanide kiire rakendamise tagavad liitlaste suurendatud kohalolek Eestis juba rahuajal, aga veelgi enam kokku harjutanud ning kõrges valmiduses tugevdusüksused, kes teavad väga täpselt oma sõjalist ülesannet.