Foto: ZUMA Press Wire/Scanpix
Ohtuleht.ee 22. juuni 2022 22:08

Kätte on jõudnud sõja 119. päev. Ukraina kaitsjad hoiavad Sjevjerodonetskis Azoti tehases kaitsepositsioone ega pole lasknud Vene vägedel linna täielikult vallutada.

Olulisemad sündmused:

  • Leedu president Gitanas Nauseda ütles, et tema riik on valmis teatud vormis Venemaa kättemaksuks pärast seda, kui ta keelas teatud Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate kaupade transiidi läbi oma territooriumi Kaliningradi.

  • Alates sõja algusest on Ukrainast lahkunud üle kaheksa miljoni inimese – ÜRO.

  • EL-i kõrge ametniku sõnul toetavad 27 Euroopa Liidu riigi liidrit neljapäeval ja reedel Brüsselis toimuval kahepäevasel tippkohtumisel Ukrainale ja Moldovale EL-i kandidaatriigi staatuse andmist.

  • Venemaa sõjas Ukraina vastu on otseselt kannatada saanud vähemalt 916 last: teadaolevalt on hukkunud 324 ning viga saanud 592.

  • Euroopa peab viivitamatult valmistuma selleks, et Venemaa peatab sel talvel kogu gaasiekspordi, leiab Rahvusvahelise Energiaagentuuri juht, kes kutsub valitsusi üles töötama nõudluse vähendamise ja tuumajaamade avatuna hoidmise nimel.

  • Peaminister Kaja Kallas ning Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi vestlesid täna telefonitsi olukorrast Ukrainas ning arutasid Ukraina Euroopa Liiduga liitumisprotsessi alustamist.

  • Soome on Venemaa rünnakuks aastakümneid valmistunud ja osutab selle korral karmi vastupanu, ütles Soome relvajõudude juht Timo Kivinen.

  • President Volodõmõr Zelenskõi sõnul on Luhansk praegu kõige keerulisem piirkond, kuna ägedad lahingud toimuvad Sjevjerodonetskis ja selle ümbruses. Riigipea märkis, et Ukraina armee tugevdab sealseid kaitsejõude.

  • Sjevjerodonetskis Azoti keemiatehases varjub jätkuvalt 568 inimest, kelle seas on 38 last. Suurem osa tsiviilelanikest on tehase töötajad ja nende perekonnad.

  • Leedu relvajõud ei näe veel Venemaa poolt otsest sõjalist ohtu.

  • Venemaa sooritab simuleeritud raketirünnakuid Eesti ja Baltikumi vastu. Viimastel päevadel on rünnakuid sooritanud relvastatud Vene helikopterid mitu korda õhuruumi tunginud, kirjutab Iltalehti.

110. päeva blogi loe SIIT. 111. sõjapäeva blogi asub SIIN. 112. sõjapäeva blogi on SIIN. 113. päeva blogi asub SIIN. 114. päeva blogi asub SIIN. 115. päeva blogi asub SIIN. 116. päeva blogi asub SIIN. 117. päeva blogi asub SIIN. 118. päeva blogi asub SIIN.

22:56

Miami politsei üritab programmi Guns 4 Ukraine raames relvi linnatänavatelt eemaldada ja Ukraina sõduritele üle anda. Relvad korrakaitsjatele üle andnud ameeriklastelt selle päritolu kohta küsimusi ei esitata.

21:55
Ukraina ja Moldova peaks saama EL-i kandidaatriigi staatuse

EL-i kõrge ametniku sõnul toetavad 27 Euroopa Liidu riigi liidrit neljapäeval ja reedel Brüsselis toimuval kahepäevasel tippkohtumisel Ukrainale ja Moldovale EL-i kandidaatriigi staatuse andmist, vahendab CNN.

Kolmapäeval Brüsselis ajakirjanikega rääkides ütles EL-i ametnik: „Ma ei ole näinud probleemi Ukrainale kandidaatriigi staatuse andmisel,“ ja kiitis Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheli tööd.

Kuid kõrge ametnik lisas: „Tahaksin teile öelda, et see on tehtud tehing ja see on lihtne, kuid pärast aastatepikkust ELis töötamist ei tahtnud institutsioonid jääda kindla vastuse peale. Nii et ma olen enesekindel, kuid ka ettevaatlik.“

Eraldi ütles ühe EL-i riigi vanemdiplomaat, et Ukraina ja komisjon on teinud suurepärast tööd, valmistades ette Ukraina katset alustada pikka ELiga ühinemise protsessi, ning diplomaadi riik oli rahul laual oleva raporti üle.

Diplomaat taltsutas ootusi, öeldes, et Ukrainale kandidaatriigi staatuse andmine „ei tähenda, et me saaksime edasi liikuda, jättes kõrvale kõik, mis tavaliselt laual on. See pole nii ja ma arvan, et see pole õiglane.

Küsimusele Ukraina EL-i täisliikmeks saamise ajakava kohta vastas diplomaat: „Ma arvan, et ainus, kes saab ajakava paika panna, on Ukraina, sest Ukraina peab kohanema, muutuma, reformima ja praegustes oludes tuleb mõista, et prioriteedid on mujal.“

21:13
President Kaljulaid Ukrainast: Ukraina vajab meie toetust ka siis, kui see raske tundub

President Kersti Kaljulaid ütles täna hommikul pärast Butša ja Borodjanka linnade külastamist, et meil tuleb teha tööd selle nimel, et mitte keegi Euroopas ei unustaks ka siis, kui see on meile majanduslikult raske.

„Ei unustaks, et Euroopa piirneb riigiga, mis lubab ja isegi julgustab tegema selliseid õuduseid, nagu massiline tsiviilisikute hukkamine. Elumajade pommitamine, ellujäänute mahalaskmine. Ei unustaks, et Putini režiimi lubadusi ei saa uskuda. Aga ei unustaks ka seda, et Ukraina toetamine võib olla majanduslikult raske. Lihtsam, mugavam võib tunduda kiiresti leppida ja loota, et see enam ei kordu.“

Kaljulaid tõdes, et esmane emotsioon kipub inimestel juba ununema vaatamata sellele, et sõda käib edasi. „Tegelikult sõdivad Ukrainlased praegu meie eest. Otseses mõttes. See on neile väga kallis, kümnete tuhandete inimelude hinnaga. Aga kallis ka otseselt, majanduslikult. Kirjeldamatult suur osa Ukraina majandusest on praeguseks katki. Nii kaudselt kui otseselt,“ rõhutas ta.

„Ilmselgelt on sõjal üleeuroopaline mõju. See on olnud ka Venemaa huvi, lootuses, et see väsitab Euroopa kiiresti ära. Me ei tohi unustada, et Ukraina toetamine on investeering sellesse, et Ukraina jääks viimaseks riigiks, mida Venemaa ründab. Et Venemaa ei saaks uuesti relvastuda. Ukraina ise kardab kõige rohkem seda, et kui Venemaa sõjast tüdib, hakatakse Ukrainat survestama sõlmima vaherahu. Ukrainlased tahavad oma riigi eest võidelda ja nad vajavad jätkuvalt meie abi,“ ütles ta.

Kaljulaid viibib Ukrainas Yalta European Strategy nõukogu liikmena. Täna hommikul külastati Hostomeli lennuvälja ning Butša ja Borodjanka linnu. Samuti on täna muu hulgas kohtutud Ukraina välisminister Dmõtro Kulebaga ning kaitseminister Oleksi Reznikoviga.

Foto: Mattias Tammet
20:30

Alates sõja algusest on Ukrainast lahkunud üle kaheksa miljoni inimese – ÜRO

19:50
Leedu president: oleme valmis Venemaa kättemaksuks

Leedu president Gitanas Nauseda ütles, et tema riik on valmis teatud vormis Venemaa kättemaksuks pärast seda, kui ta keelas teatud Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate kaupade transiidi läbi oma territooriumi Kaliningradi.

„Oleme valmis ja oleme valmis mingiks ebasõbralikuks tegevuseks Venemaa poolt, BRELL-süsteemist lahtiühendamiseks või muudeks tegudeks,“ ütles Nauseda kolmapäeval avaldatud videos Reutersile. BRELL-süsteem on Venemaa, Valgevene ja Balti riikide vahel ühine elektrivõrk.

Ta ütles, et ei usu, et Venemaa esitab Leedule sõjalise väljakutse, kuna tema riik on NATO liige. Nauseda kaitses otsust blokeerida mõne kauba läbiminekut, öeldes, et nad viivad ellu Euroopa Liidu tasandil otsustatut. „Me lihtsalt rakendame Euroopa Liidu tasandil kehtestatud sanktsioone ja see ei ole kuidagi seotud Venemaa ja Leedu kahepoolsete suhetega,“ ütles Nauseda.

„Ootame huviga sanktsioonide järgmiste etappide elluviimist ja oleks väga hea, kui Euroopa Komisjon selgitaks Venemaa võimudele sanktsioonide sisu ja tõenäoliselt eemaldab see mõningaid praegu tekkivaid pingeid,“ lisas ta ja hoiatas, et pingete eskaleerumine ei too kasu kummalegi poolele.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et arutusel on vastumeetmed Leedu kehtestatud transiidikeelule Euroopa Liidu poolt sanktsioneeritud kaupadele Venemaale läbi Kaliningradi. Peskov ei täpsustanud, mida need meetmed endaga kaasa tuua võivad.

18:02

Venemaa sõjas Ukraina vastu on otseselt kannatada saanud vähemalt 916 last: teadaolevalt on hukkunud 324 ning viga saanud 592.

Pildil on Sofia, kes jäi Butšas ilma oma emast, käest ja kassist.

17:48

Mariupoli linnapea: venelased sunnivad kõiki Mariupoli naasvaid kohalikke läbima „filtratsiooni“.

Mariupoli linnapea Vadõm Boytšenko sõnul sunnivad venelased okupeeritud linna sisenevaid inimesi läbima ülekuulamisprotseduuri, mis võib kaasa tuua piinamisi ja inimrööve.

17:44

Euroopa peab viivitamatult valmistuma selleks, et Venemaa peatab sel talvel kogu gaasiekspordi, leiab Rahvusvahelise Energiaagentuuri juht, kes kutsub valitsusi üles töötama nõudluse vähendamise ja tuumajaamade avatuna hoidmise nimel.

Fatih Birol ütles Financial Timesile antud intervjuus, et viimastel nädalatel toimunud tarnete vähendamine, mille Kreml on selgitanud hooldustöödega, võib tegelikult olla sissejuhatus kraanide jõulisemale kinnikeeramisele, mille eesmärk on takistada gaasi varumist hoidlatesse tulevaseks talveks, kuna Venemaa püüab piirkonnas oma mõjuvõimu suurendada.

„Euroopa peaks olema valmis juhuks, kui gaasitarned Venemaalt katkevad täielikult,“ ütles Birol. „Mida lähemale talvele jõuame, seda paremini mõistame Venemaa kavatsusi.“ Ta lisas, et kui Venemaa peaks gaasieksporti veelgi kärpima, siis võib olla vaja gaasitarbimist ratsioneerida.

16:36
Kallas Zelenskõile: Euroopa Liit peab kasutama ajaloolist ajaakent Ukrainale kandidaatriigi staatuse andmiseks

Peaminister Kaja Kallas ning Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi vestlesid täna telefonitsi olukorrast Ukrainas ning arutasid Ukraina Euroopa Liiduga liitumisprotsessi alustamist.

„Eesti toetab homsel Euroopa Ülemkogul arutlusele tulevat Ukraina Euroopa Liiduga liitumise taotlust ja Euroopa Komisjoni soovitusel kandidaatriigi staatuse andmist,“ sõnas peaminister Kallas. „See on oluline verstapost Ukraina ja Euroopa Liidu jaoks, sest Ukraina võitleb nende demokraatlike väärtuste eest, millel Euroopa Liit põhineb. Kinnitasin president Zelenskõile veelkord, et Eesti toetab Ukrainat teekonnal Euroopa Liitu ja oleme valmis igati jagama oma kogemusi nende eurointegratsiooni tõhustamiseks.“

Kallas ja Zelenskõi peatusid pikemalt ka sõjaolukorral Ukrainas ning vestlesid viimastest arengutest rindel ja arutasid, mida täiendavalt saab teha Ukraina toetamiseks. „President Zelenskõi ja ukrainlased hindavad kõrgelt Eesti panust nende abistamiseks, aga on selge, et kuniks Venemaa pole taandunud ja Ukraina ei ole sõda võitnud, pole lääneriigid piisavalt teinud,“ märkis peaminister Kallas.

„Peame jätkama relvaabi ja väljaõppega ning tagama, et see ka kiiresti Ukrainasse kohale jõuaks. Eesti on juba väljaõppega aidanud ja kavatseb seda teha ka edaspidi. Lisaks peame jätkama humanitaarabiga ja Ukraina majandusliku toetamisega, sealhulgas Euroopa Liidu toel,“ sõnas peaminister. 

Arutati ka agressiooni hinna tõstmist Venemaale, sealhulgas sanktsioonide tõhusama rakendamise kaudu. „Venemaa jätkab hävitustööd Ukrainas, ähvardusi teiste naabrite suunal ja üleilmse toidukriisi tekitamist. On selge, et ei saa olla mingisugust sanktsioonide leevendamist, vaid vastupidi – tuleb jätkata olemasolevate sanktsioonide maksimaalset rakendamist ja liikuda edasi täiendavate sanktsioonide väljatöötamisega. Euroopa Liidu pikaajaline Venemaa-suunaline poliitika on muutunud. Sõjakurjategijatega ei saa pöörduda tagasi tavapärase suhtluse juurde,“ rõhutas peaminister Kallas.

16:34
Leedu relvajõud ei näe veel Venemaa poolt otsest sõjalist ohtu

Leedu relvajõud teatasid, et jälgivad olukorda ega näe veel Vene Föderatsiooni otsest sõjalist ohtu Kaliningradi oblasti transiidipiirangute tõttu tekkinud pingete tõttu.

„Otsest sõjalist ohtu Leedule hetkel ei ole. Väga oluline on mitte alluda provokatsioonidele ja esmastele emotsioonidele. Relvajõud meie piiridele ei saa ilmuda ootamatult. Oleme vajadusel valmis end kaitsma,” märkisid Leedu relvajõud.

Leedu teatas 17. juunil, et keelas Venemaa ja Kaliningradi oblasti vahelise transiidi läbi oma territooriumi. Keelustati nende kaupade vedu, mis kuuluvad Euroopa Liidu seatud sanktsioonide alla.

Peaminister Ingrida Šimonytė kinnitas, et Leedu ei tõlgenda Euroopa Liidu sanktsioone omapäi ega blokeeri Kaliningradi oblastit.

14:57

Soome on Venemaa rünnakuks aastakümneid valmistunud ja osutab selle korral karmi vastupanu, ütles Soome relvajõudude juht Timo Kivinen.

Soomel on olemas märkimisväärne relvastus, kuid peale sõjalise varustuse on kindral Timo Kivineni sõnul otsustava tähtsusega see, et soomlased onmotiveeritud võitlema.

„Kõige olulisem kaitseliin on kõrvade vahel, nagu Ukraina sõda hetkel tõestab,“ ütles Kivinen intervjuus Reutersile.

„Oleme oma sõjalist kaitset süstemaatiliselt arendanud just seda tüüpi sõjapidamiseks, mida Ukrainas peetakse, kasutades massiliselt nii tulejõudu, soomusvägesid kui ka õhuvägesid,“ ütles Kivinen.

„Ukraina on olnud Venemaa jaoks liiga suur tükk haugata ja sama oleks ka Soome,“ kinnitas ta.

13:19

Dagestani põllumajandusministeerium jagab videot, kus lammastele on selgadele maalitud „Z“-täht.

13:11

Selline näeb välja Lõssõtšansk pärast Venemaa suurtükituld ja pommitamist.

12:24

Öösel toodi Valgevenesse uus partii raketiheitjaid S-300 süsteemile. Öösel registreeris projekt Hajun kahe Vene lennujõudude IL-76MD saabumise Gomeli lennujaama, arvatavasti Pihkvast.

11:23
Arvatav Ukraina droon süütas Venemaal naftatöötlemistehase

Venemaa Rostovi oblastis põleb Novošahtinski naftatöötlemistehas.

Esialgsetel andmetel puhkes tulekahju kella üheksa ajal hommikul.

10:13

Ukraina relvajõudude peastaabi värske hinnang vastaspoole kaotustest. Arvatakse, et langenud võib olla umbes 34 230 Vene sõdurit.

10:12

Rahvusvaheline organisatsioon Piirideta Ajakirjanikud andis teada, et sõja esimestel nädalatel tapetud Ukraina fotoajakirjanik Maks Levin ja teda saatnud sõdur Oleksi Tšernõšov hukati külmavereliselt. Organisatsiooni korraldatud juurdlusest selgus, et Levinit tulistati vahetust lähedusest üks või kaks korda ja ajal, mil ta oli juba maas. Mõlema mehe surnukehad leiti 1. aprillil Kiievist põhjas asuvast metsast. Sündmuskohalt avastati ka venelastele kuulunud toiduvahendeid, sigaretipakke ja muud prahti. Tšernõšovi põlenud laiba lähistelt leidsid uurijad ka bensiinikanistri.

09:51

Suurbritannia kaitseministeeriumi tänase luureraporti teatel jätkub Sjevjerodonetski lähistel tugev suurtükituli. Vene väed üritavad piirkonda põhjast Izjumi ja lõunast Popasna kaudu „kotti tõmmata“. Brittide hinnangul valmistub Venemaa tõenäoliselt suure hulga reservvägede paigutamiseks Donbassi. Reservüksuste loomise ja rindele paigutamise võimekus muutub aga mõlemale poolele sõja saatust silmas pidades üha olulisemaks.

Lisaks märgitakse, et Vene võimud pole alates 25. märtsist avaldanud sõjas hukkunute koguarvu. Seda on aga teinud näiteks isehakanud Donetski Rahvavabariik (DPR), kes teatas 16. juuni seisuga 2128 sõduri hukkumisest. See on aga umbes 55% sealsete separatistide algse armee ulatusest, mis omakorda näitab venemeelsete vägede suurt kurnatust Donbassis. Suurbritannia kaitseministeeriumi hinnangul on ka tõenäoline, et DPRi väed on varustatud aegunud relvade ja muu varustusega.

09:09

Sjevjerodonetskis Azoti keemiatehases varjub jätkuvalt 568 inimest, kelle seas on 38 last. Suurem osa tsiviilelanikest on tehase töötajad ja nende perekonnad.

09:05

Venemaal toimuvad täna mälestusüritused, mis tähistavad 81. aasta möödumist suure isamaasõja algusest. 22. juunil 1941 alustasid natsid operatsiooniga Barbarossa ja tungisid Nõukogude Liidu aladele. Ehkki varasemalt on mälestusüritusi korraldanud ka Ukraina (kes sattus toona ju samuti natside rünnaku alla), on sel aastal olukord teine ja sellega seoses midagi suuremat ilmselt ei korraldata. Venemaa välisministeerium esitas täna ka terava avalduse: „Just nagu praegu, valmistasid natsid ka 1941. aastal ette provokatsioone meie riigi diskrediteerimiseks.“

Loe rohkem