ÜLEVAADE OLEMAS: Prokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaar teab sideettevõtetest saadavatest logifailidest reaalajas, kui palju ja keda uurimisorganid parajasti jälitavad.Foto: Priit Simson / Ekspress Meedia
Risto Berendson täna 11:08

Risti vastupidi hinnangutele, on salajane jälitustegevus meie kriminaaluurimistes hoopis vähenemas. Riigis jälitustegevuse järelevalve kureerija, juhtiv riigiprokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaar räägib, kui palju Eestis inimesi jälitatakse ja miks paljud pealt kuulatud inimesed sellest hiljem teada ei saa.

Uurimisasutused jälitavad üha vähem, kuid seevastu põhjalikumalt. „Isegi endine prokurör, kes on ise neid jälitusi teinud, ütles, et ta ju aimas, et paneb kuriteo toime, ja vaatas kogu aeg üle õla ega näinud kedagi. Et mis varjatud jälgimisest te minu puhul räägite. Aga nii tehaksegi, et isegi prokurör ei pannud tähele. Eks kuritegevuse vanad kalad valmistuvad kogu aeg selleks, et neid mingite vahenditega jälgitakse, seepärast lähevad ka meie kombinatsioonid aina keerulisemaks,“ räägib juhtiv riigiprokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaar.

Numbrid näitavad, et jälituslubade arv tegelikult on vähenemas. Paljukardetud kaitsepolitsei teeb aastas kokku üldse viimasel ajal neli-viis kriminaalmenetlust. Ja telefonide pealtkuulamisi on aina vähem. Miks?

Me saame ise ka ju aru, et telefonide pealtkuulamisest pigem ei tule enam tõendeid. Aga kasvõi narkoasjades... see ring, kellega diiler suhtleb, on ju lai. Diileril võib olla viisteist telefoni, mõnikord tulebki kõik jälitusse panna: neljateistkümnega ei räägi ta midagi, aga ühega räägib. Aga pealt kuulata tuleb ju kõiki. See ring, keda pealt kuulatakse, läheb sellega nii laiaks ja inimestel tekib nii arusaam, et kõike kuulatakse pealt.

Ikkagi, miks jälituslubade arv väheneb?

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad