Foto: AP/Scanpix
Greete Kõrvits 10. juuni 2022 00:20

1991. aasta septembris tunnustas Nõukogude Liit Leedut kui iseseisvat riiki. Nüüd on aga üks Ühtse Venemaa aktivist hakanud selles otsuses kahtlema. Putini päevad on aga ühe Briti luureeksperdi sõnul loetud.

  • Saksamaa eelmine liidukantsler Angela Merkel andis televisioonis intervjuu, milles kaitses oma mõnede silmis pehmet suhtumist Moskvasse ja selle isandasse. „Mul pole millegi eest vaja vabandust paluda,“ ütles Merkel, selgitades, et tänu Minski rahuprotsessile, milles Saksamaal oli 2014. aasta sündmuste järel oma roll, suutis Ukraina nüüd koguda jõudu, millega agressorile vastu hakata. 2008. aastal oli ta vastu Ukraina liitumisele NATOga. Seda otsust on president Volodõmõr Zelenskõi kritiseerinud, kuid Merkel vaidles intervjuus talle vastu, et toonane Ukraina oli hoopis teine riik kui see, mis praegu kogu maailmale muljet avaldab. Korruptsioonist puretud, ebastabiilne, pealegi oleks Venemaal see otsus harja punaseks ajanud.

  • Vene riigiduuma saadik, Ühtse Venemaa liige Jevgeni Fjodorov tuli välja eelnõuga, milles pakub välja, et Vene Föderatsioon kui Nõukogude Liidu juriidiline järglane võiks tagasi võtta NSVLi 1991. aasta otsuse Leedu vabariigi iseseisvust tunnustada. Tasub osutada, et maikuus võttis Leedu seim vastu eelnõu, millega kuulutas Venemaa sõjategevuse Ukrainas genotsiidiks ning Venemaa enda terrorit ellu viivaks riigiks. Fjodorovil pole see muide esimene kord oma läänenaabrit vaenata, vahendab Leedu rahvusringhääling. Ka 2015. aastal pani ta Leedu iseseisvuse kahtluse alla, väites, et seda tunnustas „põhiseadusvastane organ“. Vene prokuratuuris viidi koguni läbi uurimine, mille Leedu tolleaegne välisminister Linas Linkevičius juriidiliseks, moraalseks ja poliitiliseks absurditeatriks kuulutas.

  • Venemaa väed kontrollivad raskete tänavalahingute järel nüüd taas suurt osa Sjevjerodonetskist, kaitsjad on surutud linna äärealadele. Zelenskõi sõnul otsustab Sjevjerodonetski lahing kogu Donbassi saatuse. Luhanski oblasti kuberneri Serhi Haidai sõnul on see-eest Lõssõtšanski linn pärast Vene vägede enam kui nädal kestnud rünnakuid täielikult Ukraina vägede kontrolli all. Ent Ukraina vägedel, kes kaksiklinnade eest võitlevad, napib suurtükke. „Siin pole probleemi, et meil on halvad positsioonid või me teeme manöövreid halvasti või valime kehva positsiooni,“ ütles Svoboda pataljoni ülem Petro Kuzõk. „Probleem on selles, et meil on katastroofiliselt vähe suurtükitorusid.“

  • Okupandid varastasid Ukrainast umbes 600 000 tonni põllumajandussaadusi, ütles Ukraina agraarnõukogu asejuht Denõs Martšuk. See eksporditi okupeeritud Krimmi territooriumile ja sealt edasi rahvusvahelistesse sadamatesse. Putin aga ütles, et enne, kui Venemaa teravilja saab tarnida rahvusvahelistele turgudele, tuleb Lääne Moskva-vastased sanktsioonid tühistada. Ukraina ja Venemaa annavad kokku ligi kolmandiku maailma nisutarnetest, samas kui Venemaa on ka peamine väetiseeksportija ning Ukraina peamine maisi- ja päevalilleõli tarnija. Ukraina teraviljaekspordi peatas Venemaa Musta mere sadamate blokaad, kuid Moskva põhjendab tekkinud olukorda sellega, et Ukraina ei suutnud sadamatest miine kõrvaldada.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad