TIHUMEETRITE MÄNG: Metsaga seotud kliimaeesmärkide täimise seisukohalt on esmatähtis keskmine hektaritagavara ehk kui mitu tihumeetrit ühel metsamaa hektaril keskmiselt kasvab. Kui see näitaja suureneb, siis on hästi, kui väheneb, siis halvasti.

Foto: Teet Malsroos
Priit Pärnapuu 2. juuni 2022 18:54

Eesti metsad enam ei seogi süsihappegaasi, vaid hoopis paiskavad õhku sama palju, kui kõik bensiini tarbivad sõiduautod, selgus aprillis külma dušina. Harvestere aga põõsasse ei visatud – loodeti, et juba tuleval aastal seovad metsad jälle. Aga võta näpust: 2. juunil avaldas keskkonnaagentuur metsastatistika, millel põhinevad tuleva aasta heitmete arvutused. Selgus, et lootus on ikkagi lollide lohutus. Kas Eesti metsad on nüüd ametlikult tuksis ja maksumaksjal tuleb tublisti rahakotti kergendada?

Kui palju eesmärkide lati alt läbijooksmine maksab? Põlevkivielektrijaamad maksavad praegu 85 eurot õiguse eest paisata tonn CO2 õhku. Sellise hinna puhul: kui Eesti eesmärk on siduda 2,5 miljonit tonni süsihappegaasi, aga tegelikult on näiteks miljon tonni emiteerimist, siis on erinevus 3,5 miljonit tonni ehk umbes 300 miljonit eurot. Nõnda igal aastal, kuni kliimaeesmärgid täidetud. Ent mis saab siis, kui hind tõuseb: näiteks 300 euroni ühe tonni õhkupaiskamise eest? Jah, muidugi võib loota, et seda ei juhtu. Ent paraku on varnast võtta äsjane näide, et lootus on siiski vaid lollide lohutus.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad