Foto: Tiina Kõrtsini
Toimetas Elis Kusma 30. mai 2022 08:09

Haridus- ja teadusministeeriumi läinudaastaseid Covid-19 kiirtestihankeid analüüsinud rahandusministeerium algatas väärteomenetluse haridus- ja teadusminister Liina Kersna üle.

„Jah, sain eelmisel reedel rahandusministeeriumist kirjaliku kutse 1. juunil ütluste andmiseks. Selles teates oli ka kirjas, et nad agatasid väärteomenetluse,“ ütles Kersna ERRi uudisportaalile.

Riigikogus käivad samal ajal opositsiooni poolel läbirääkimised esitamaks umbusaldusavaldus Kersna vastu. Eelmisel kolmapäeval ERR-i veebisaates „Otse uudistemajast“ kõnelenud EKRE esimees Martin Helme ütles, et küsimus pole selles, kas umbusaldusavaldus esitatakse, vaid millal.

Haridusminiter Liina Kersna on Facebookis avaldanud postituse, milles selgitab kiirtestide hangete tagamaid:

„Täna alustavad põhikooli lõpetajad eksamiperioodi. Oleme ministeeriumis oma meeskonnaga sel õppeaastal teinud kohati lausa ebainimlikke pingutusi, et lapsed saaksid käia võimalikult palju ja võimalikult turvaliselt kontaktõppes. Selle eesmärgi nimel tegutsemise eest on Rahandusministeerium algatanud minu suhtes väärteomenetluse kahes asjas:

Me ei oleks tohtinud teha avatud hanke asemel väljakuulutamata läbirääkimistega hanget, kuigi pidime testid koolidesse organiseerima kolme tööpäeva ja nädalavahetusega.

Me ei oleks tohtinud laiendada olemasolevat raamhanget, kuigi seda soovitas kirjalikult riigihangete kompetentsikeskus ehk Riigi Tugiteenuste Keskus, sest nende enda korraldatava hankega tekkisid probleemid.

Tõesti, kasutasime esimese hanke korraldamiseks seadusepügalat, mida tohib kasutada hankijast sõltumata ettenägematutel sündmustel äärmise vajaduse korral ehk väljakuulutamata läbirääkimistega hanget ühe pakkumisega. Meie hinnangul olime 26. oktoobriks just meist sõltumata ettenägematute sündmuste tõttu olukorras, sest:

14.10 otsustas valitsus, et pärast koolivaheaega tuleb korraldada kõigi koolilaste kiirtestimine sotsiaalministeeriumi raamhanke sees Synlabiga.

22.10 saadeti meile kiirtestimise skriininguprojekt, kus kinnitati, et projekt viiakse läbi lainetena üle Eesti.

23.10 tegid Terviseamet ja Sotsiaalministeerium kriisistaabis ettepaneku suunata koolid pärast koolivaheaega distantsõppele, kõrge nakatumisega piirkondades kuni jaanuarini.

25.10 tegi Terviseamet uuesti ettepaneku koolid distantsile saata, sest nakatumisnäitajad olid kõrged ning skriiningul polnud nende sõnul enam mõtet. Synlabi skriininguprojekti oli alles jäänud vaid 12 kooli (7800 testi) 520-st.

26.10 tegi valitsus HTM-le ülesandeks korraldada kõigile kooliperedele alates 1.11 kiirtestimine, et hoida koolid võimalikult turvaliselt kontaktõppes.

28.10 eraldas valitsus HTM-le kiirtestide ostmiseks 7,5 miljonit eurot. Valitsus andis suunise, et teeksime lepingu ühe ettevõttega läbirääkimiste tulemusel vaid üheks kuuks. Sõlmisime lepingu SelfDiagnosticuga, sest nemad olid meile teadaolevalt Synlabi kõrval ainuke ettevõte, kes oli oma teste koolikeskkonnas piloteerinud.

1.11 olid testid koolides olemas. Esimesel nädalal tuvastati kiirtestidega üle 1000 positiivse tulemuse.

4.11 palusime teise hanke korraldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskuselt abi. RTK hindas, et neil ei ole ressurssi lisahanke tegemiseks.

8.11 saatsime läbirääkimistega hanke kutse 17 ettevõtjale, 12 tegid pakkumise. Koostöös Terviseametiga seadsime hanke tingimused ja kaasasime Terviseameti valikukomisjoni. Lepingu sõlmisime Medestoga.

18.11 Vabariigi Valitsuse istungil ütles Teadusnõukoda: nakatumiskordaja R selges languses, alla 1; viimase 2 nädala jooksul märkimisväärne langus kõigis maakondades; laste nakatumine languses, aga ka teistes eagruppides (5-9-a -30%, 10-14-a -40%, 15-19-a -44%); haiglaravil olijate arv selges languses.

KOKKUVÕTE Teadusnõukojalt: koolide kiirtestimine oli edukas!

24.11 saime uue hanke korraldamise anda üle Riigi Tugiteenuste Keskusele.

21.01 tuli teade, et RTK hange võib läbi kukkuda. Samas olid nakatumise näitajad ülikõrged. Koolide kiirtestimistega avastati ligi 4000 positiivset testitulemust nädalas. Koolides hakkasid testid otsa saama. 22.01 RTK saatis meile kirjaliku soovituse laiendada olemasolevat hanget 50%, et tagada vahepealsel ajal koolidele testid.

25.01 Vabariigi Valitsus oli nõus, et laiendame olemasolevat hanget, hoidmaks koolid turvaliselt kontaktõppes.

24.-28.01 tuvastati kiirtestimisega ligi 5500 nakkusekandjat, samas oli koolikoldeid vaid veidi üle 30.

Täna saame öelda, et tänu kiirtestimisele saime viiruseleviku pärast koolivaheaega kontrolli alla ja nakatumisnäitajad langesid üle Eesti; suutsime koole hoida maksimaalselt kontaktõppel ka äärmiselt kõrgete nakatumisnäitajate juures.

Selle kõige juures oleme praegu olukorras, kus:

19.05 saatis Riigi Tugiteenuste Keskuse juht ministeeriumi kantslerile kirja, milles palub vabandust, et nad andsid hankega seoses nõu, mida Rahandusministeerium hindab ebaseaduslikuks. Lubas proportsionaalselt osaleda võimaliku trahvi tasumisel.

29.05 sain ametliku kutse minna minu suhtes algatatud väärteomenetlusega seoses ütlusi andma. Riigihanke korraldamine väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena ei olnud õiguspärane ning samas riigihankes tehtud raamlepingu muudatused kiirtestide täiendavaks ostmiseks on vastuolus riigihangete seadusega.

Tagantjärele kogu otsustamisprotsessi taastades näen, kui suur oli surve saata koolid pikaks ajaks distantsõppele. Samas kasutasid teised riigid viiruse leviku kontrolli all hoidmiseks edukalt kiirteste ning mitmed rahvusvahelised organisatsioonid olid andnud soovituse saata õpilased distantsõppele vaid äärmise vajaduse korral. Ka distantsõppel on oma hind, mis on oluliselt kõrgem kiirkorras hangitud testide hinnast – see on meie laste ja noorte vaimse tervise ja tuleviku hind. Vaja oli valida ja otsustada.“