PUNNSEIS: Soome ja Rootsi tahavad NATOsse, aga Türgi president Erdoğan (all paremal) leidis „sobiva“ aja lehmakauplemiseks. Kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu (vasakul) leiab, et türklastele liialt järele anda ei tohi.
Foto: Kollaaž (Kuvatõmmis Eesti NATO Ühingu Youtube’i videost, NATO Flickr, Vida Press)PUUST JA PUNASEKS | Miks töötab Türgi NATOs vastu Eesti huvidele? Kaitsepoliitika ekspert: president Erdoğani süüdistused on absurdsed! (3)
Eesti valitsus ootab innukalt Soome ja Rootsi NATOsse astumist. Meie julgeolek paraneks sellest märkimisväärselt. Kuigi naaberriigid on oma otsuse juba teinud, pole liitumine endiselt kindel, sest sellele puikleb vastu Türgi. Ilma türklaste nõusolekuta aga soomlased ja rootslased NATOga liituda ei saa. Mida türklased nõuavad? Kui kiirelt on lootust puhkenud konflikt lahendada?
Soome ja Rootsi liitumine on Eestile eluliselt oluline. Nii laheneks meie jaoks Suwałki koridori probleem. Seni on NATO kartnud, et sõjaolukorras lõikaks Venemaa esimese asjana ära Poola linna Suwałki läheduses Kaliningradi ja Valgevene vahel oleva 100kilomeetrise maakitsuse, halvates seeläbi NATO võime Balti riikidesse lisajõude tuua. Soome ja Rootsi liitudes see oht kaoks. „NATO kese liiguks põhja poole. Abi saaks tulla ka ülevalt poolt,“ räägib peaminister Kaja Kallas.
Kõigel ilusal on aga seni juures üks suur koefitsent. Soome ja Rootsi on küll avaldanud soovi NATOga liituda, kuid see eeldab kõigi senise 30 liikmesriigi nõusolekut. Kui üks neist ütleb, et Soomet ja Rootsit nemad NATOs näha ei taha, on liitumisel kriips peal.
Siin tuleb mängu Türgi. Türgi president süüdistab Soomet ja Rootsit terrorismi toetamises. Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu nimetab Erdoğani süüdistusi absurdseteks.
Kommentaarid