Foto: Kaader videost
Ohtuleht.ee 13. mai 2022 12:01

Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Tuuli Duneton ja välisluureameti peadirektor Mikk Marran andisd ülevaate viimastest julgeolekualastest arengutest.

„Kreml püüab ebaõnnestunud välksõda ümber mängida,“ tõdes välisluureameti peadirektor Mikk Marran. „Venemaa relvajõud pole saavutanud märkimiosväärset edu ega läbi murda Ukraina kaitsest. Näeme, et Venemaa kogub üle kogu riigi relvastust ja kutsub ajateenistusse.“

„Venemaa relvajõududes on palju probleeme alluvusega, keeldutakse lahingusse minemast ja on mitmeid juhtumeid, kus sõdurid lahkuvad rindelt. Enamus täppisrelvade laskemoonast on ära kasutatud meie hinnangul,“ ütles Marran, kuid lisas, et praegu ei ole näha mingeid märke, et Venemaa tõmbuks tagasi või plaaniks sõjategevust vähendada.

Välisluureameti hinnangul on Venemaa juhtkond end ümber häälestanud pikaajalisele konfliktile ja vastasseisuks läänega. Pikaajalisele kurnamissõjale viitavad ka Venemaa katsed hävitada Ukraina taristut.

Väljavaated konflikti lõpetamiseks läbirääkimiste teel on vähetõenäolised.

„President Putin piirdus 9. mai kõnes seniste propaganda narratiividega, suuri algatusi ei tehtud. Nägime, et Putin kasutas kõnet Ukraina ründamise õigustamisega. Plaani sõja lõpetamiseks Kremlil seega pole,“ rääkis Marran.

Marrani sõnul pole Venemaa praeguseks üldmobilisatsiooni välja kuulutanud, kuid käib vabatahtlike reservväelaste laiaulatuslik värbamine ning neid eelitatakse võimalusega teenida raha. Vabatahtlike arv ei kata lahingus viga saanud või hukkunud sõdurite hulka. „Üldmobilisatsiooni hulka hindame me vähetõenäoliseks, see võib tekitada protesti ja seda Kreml kardab.“

Rääkides Venemaa ähvardustest tuumarelva kasutada, tõdes valisluureameti juht, et ähvardused muutuvad seda aktiivsemaks mida kehvemaks muutuvad Venemaa väljavaated edu saavutada. „Ei ole vahetut ohtu, et Putin kasutaks Ukrainas tuumarelva.“

Venemaa juhtkonnas kaalutakse vastutegevusi seoses Soome ja Rootsi sooviga NATOga liituda. „Venemaa peab muutma oma väepaigutust, me jälgime seda suure tähelepanuga. Rõhutan, et Soome ja Rootsi liitumine on väga rõõmus uudis,“ kinnitas Marran.

„Meil Eestis on väga hea meel, et Soome ja Rootsi esitasid taotluse liituda NATOga nii kiiresti kui võimalik,“ tõdes kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Tuuli Duneton. „Meie regioon ja Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon selgelt tugevneb sellest liitumisest.“

Eesti jaoks tähendab NATO laienemine Dunetoni sõnul seda, et mõlemad riigid võetakse edaspidi veel paremini ja selgemini arvesse sõjategevuse planeerimisel. „Täiendavalt võimaldab see kaasata nende kaitseväed NATO tegevusse, mis kasvatab võimekusi. Ühtne ruum võimaldab ühtselt kontrollida õhuruumi, k.a selle sulgemist. Võimaldab Läänemere kontrolli ja võimalikku liikumise piiramist. Üksuste ja varustuste paigutamine meie regiooni muutub lihtsamaks.“

„Venemaa retoorika võib muutuda agressiivsemaks, kuid see pole meie jaoks midagi uudset. Ei saa ka välistada teatud intsidente, õhu- ja merepiiri rikkumisi, kuid suurt ja sõjalist rünnakut me kindlasti ei näe ette. Venemaal võtab aega, et end ümber kalibreerida Ukraina sõja tingimustes,“rääkis Duneton.

„Me ei näe ladvikus murenemisi. Putini halb tervis ei vii paleepöördeni,“ vastas Mikk Marran Delfi ajakirjaniku küsimusele Venemaa presidendi halva tervise kohta.