Kunstiteos Putinist Rumeenias Vene saatkonna ees.

Foto: AP/Scanpix
Ohtuleht.ee eile 21:36

Kätte on jõudnud sõja 79. päev. Soome teatas, et on valmis liituma NATOga, mis aga ei meeldi sugugi Kremlile – nende arvates ähvardab see käik Venemaad. Mariupolit vaevab üha süvenev toidupuudus.

Olulisemad sündmused:.

  • Eesti peaminister Kaja Kallas on nördinud, et Vladimir Putini telefoniliin on nii hõivatud. „Kui te tõesti tahate, et ta saaks sõnumi, et ta on isoleeritud, siis ärge helistage talle!“ pöördus ta Lääne juhtide poole.

  • Venemaa parlamendisaadik Oleg Morozov ütleb, et Poola on Ukraina järel „denatsifitseerimise“ järjekorras esimene. Morozov ütles, et NATO piiride tagasitõmbamine 1997. aasta piiridele on Venemaa peamine eesmärk. Ta lisas, et Venemaa võib tekitada „tõelisi ohte uute NATO liikmete julgeolekule“, näiteks „asjakohaste raketisüsteemide“ paigutamisega Kaliningradi.

  • „Rasked läbirääkimised on käimas ja praegu veel kestavad, et päästa kaitsjad — järk-järgult —, sest Vene Föderatsioon üritab nii palju kui võimalik dikteerida oma tingimusi ja nõudeid. Seetõttu on eeljärjekorras tõsiselt haavatud võitlejad,“ ütles ta.

  • Rasked läbirääkimised jätkuvad Mariupoli Azovstali terasetehases endiselt lõksus olevate Ukraina sõdurite saatuse üle, ütles Donetski oblasti sõjaväevalitsuse juht Pavlo Kõrõlenko.

  • Ukraina luure juht ütles, et Putin on tõsiselt haige, tal on vähk. Ja juba algasid protsessid, mis võivad viia riigipöördeni. Ta arvab, et sõda jõuab pöördepunktini augusti keskpaigaks ja enamik vaenutegevust lõpeb 1. jaanuaril 2023, kuigi see ei saa olema lihtne. See on seni kõige optimistlikum Ukraina ametlik ennustus.

  • Gruusiast lahkulöönud Lõuna-Osseetia piirkond on teatanud oma plaanist korraldada juulis rahvahääletus, et ühineda Venemaa Föderatsiooniga. Võib eeldada, et kui see tegelikult läbi läheb, siis võtavad sellest eeskuju ka paljud teised lahkulöönud piirkonnad, nagu Transnistria, Abhaasia ja Donetsk.

  • Ukraina kaitseminister ütles, et loodab relvastada miljon võitlejat, ajal, mil riik valmistub uueks pikaks sõjafaasiks.

  • Ukraina inimõiguste ombudsman teatas, et riigist on küüditatud Venemaale üle 200 000 lapse. „Kui meie lapsed välja viiakse, hävitavad nad rahvusliku identiteedi, jätavad meie riigi ilma tulevikust. Nad õpetavad meie lastele seal vene keeles ajalugu, mida Putin on kõigile rääkinud.“

  • Venemaa katkestab alates laupäevast Soome elektritarne. Vaid 10% Soome elektritarbimisest kattis import Venemaalt.

  • Vene väed on teinud kolm ebaõnnestunud katset ehitada sildu üle Siverski Donetsi jõe Ida-Ukrainas, ütles Luganski oblasti kuberner. Serhi Haidai ütles, et Ukraina kaitsjad lõid venelasi tagasi iga kord, kui nad üritasid pontoonsildu ehitada, hävitades kolme päeva jooksul umbes 70 ühikut raskerelvastust ja varustust.

  • Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles, et Venemaa strateegiline lüüasaamine on selge kõigile maailmas, Venemaal lihtsalt napib julgust seda tunnistada.

  • Euroopa Liit annab Ukrainale sõjalist toetust 500 miljoni euro ulatuses, ütles välispoliitikajuht Josep Borrelli.

  • Zelenskõi: Macron soovitas Ukrainal suveräänsuse osas järeleandmisi teha.

  • Erdoğan: Türgi ei toeta Soome ja Rootsi ühinemist NATOga.

  • Kiievi kohtus tuleb arutusele esimene sõjakuritegudega seotud kaasus. Nimelt astub kohtu ette 21aastane seersant Vadim Šišimarin, Kantemirovskaja tankidiviisi juht. Süüdistajate väitel tappis Šišimarin 28. veebruaril Sumõ oblastis Tšupahhivka külas jalgrattaga mööda sõitnud ja telefoniga rääkinud relvastamata 62aastase elaniku.

  • Putin: Venemaale kehtestatud sanktsioonid tekitavad ülemaailmse kriisi.

70. sõjapäeva blogi on SIIN. 71. päeva blogi asub SIIN. 72. päeva blogi on SIIN. 73. päeva blogi on SIIN. 74. sõjapäeva blogi asub SIIN. 75. sõjapäeva blogi on SIIN. 76. sõjapäeva blogi asub SIIN. 77. päeva blogi on SIIN. 78. päeva blogi asub SIIN.

23:35

Ukraina korrakaitsjad uurivad 41 Vene sõjaväelast, keda kahtlustatakse riigis sõjakuritegude toimepanemises, vahendab uudisteagentuur Interfax-Ukraine. Peaprokurör Irina Venediktova ütles, et kahtlusaluseid uuritakse mitmete kuritegude pärast – alates tsiviilinfrastruktuuri pommitamise, tsiviilisikute tapmise ja vägistamise kuni rüüstamiseni välja.

Ta lisas, et kahtlusalused annavad vastuseid Ukraina kohtu ees. Täna astus Kiievis kohtu ette Vene sõdur, keda süüdistatakse relvastamata 62aastase tsiviilisiku tapmises.

21aastane Vadim Shishimarin viidi kohtu ette eelistungile. Teda ähvardab sõjakuritegudes ja ettekavatsetud mõrvas süüdistatuna võimalik eluaegne vangistus.

Venediktova ütles reedeõhtuses televisioonikõnes, et järgmisel nädalal toimuvad esialgsed ärakuulamised veel kahe kahtlusaluse üle.

23:05

Poola peaminister Mateusz Morawiecki: „Vene maailm on vähkkasvaja, mis ei neela mitte ainult suuremat osa Venemaa ühiskonnast, vaid kujutab ka surmaohtu kogu Euroopale. Seetõttu ei piisa Ukraina toetamisest sõjalises võitluses Venemaaga. Peame selle koletu ideoloogia täielikult välja juurima."

22:28

Putini sülekoeral Lukašenkal läksid vist sõnad sassi: ta kiitis Ukraina armeed ja Ukraina mobiilsete rühmituste taktikat, öeldes, et Valgevene relvajõud peaksid sellest õppima!

22:26

Eesti peaminister Kaja Kallas on nördinud, et Vladimir Putini telefoniliin on nii hõivatud.

„Kui te tõesti tahate, et ta saaks sõnumi, et ta on isoleeritud, siis ärge helistage talle!“ pöördus ta Lääne juhtide poole.

22:24

Azovstali tehases pole lõksus ainult Aasovi pataljon, vaid ka merejalaväelased, piirivalve ja politsei. Nendega on ka koer Sonja. Nad seisavad ja kaitsevad jätkuvalt!

22:21

Venemaa parlamendisaadik Oleg Morozov ütleb, et Poola on Ukraina järel „denatsifitseerimise“ järjekorras esimene.

Morozov ütles, et NATO piiride tagasitõmbamine 1997. aasta piiridele on Venemaa peamine eesmärk. Ta lisas, et Venemaa võib tekitada „tõelisi ohte uute NATO liikmete julgeolekule“, näiteks „asjakohaste raketisüsteemide“ paigutamisega Kaliningradi.

22:02

Rasked läbirääkimised jätkuvad Mariupoli Azovstali terasetehases endiselt lõksus olevate Ukraina sõdurite saatuse üle, ütles Donetski oblasti sõjaväevalitsuse juht Pavlo Kõrõlenko.

„Rasked läbirääkimised on käimas ja praegu veel kestavad, et päästa kaitsjad — järk-järgult —, sest Vene Föderatsioon üritab nii palju kui võimalik dikteerida oma tingimusi ja nõudeid. Seetõttu on eeljärjekorras tõsiselt haavatud võitlejad,“ ütles ta.

„Läbirääkimised käivad ja need on tõesti väga rasked. Sest esiteks muudab Venemaa Föderatsioon kogu aeg tingimusi. Ja isegi need kokkulepped, mis saavutatakse, ei pea Venemaa kokkulepetest 100% kinni,“ selgitas ta. Tema sõnul jätkasid venelased vahepeal Avozstali ründamist õhust. „Need on rasked, vaakum- ja plahvatusohtlikud pommid,“ ütles ametnik.

21:59
President Karis: ainult lääneriikide passiivsus ja hirm võivad aidata Venemaal võita sõja Ukrainas

„Ainult passiivsus ja hirm võivad aidata Venemaal selle sõja võita. Nii passiivsus ja hirm Venemaal kui ka Läänes. Euroopa riikide inimesed mõistavad olukorda hästi ja on valmis Ukrainat toetama. Sellele peab nüüd järgnema otsustajate vaprus. Ukraina rahvas näitab võimsat eeskuju: vabadus ei tule tasuta,“ rõhutas president Alar Karis Lennart Meri rahvusvahelise julgeolekukonverentsi ametlikul õhtusöögil oma sõnavõtus.

President Karis rõhutas vajadust saada üle hirmust, et meie tegevus provotseerib Venemaad. „Tõepoolest, see on vastupidi – kindlameelne tegevus on ainus heidutusvahend, mis toimib. Ma väidan, et me pole ikka veel täielikult aru saanud, mida Venemaa sissetung Ukrainasse Euroopa julgeolekukorra jaoks tähendab. Senised majandussidemete ja kaubandussuhete loomise strateegiad pole toiminud. Piiramine ei ole töötanud. On aeg millekski julgemaks,“ sõnas president Karis. President Karis viitas ka vajadusele oluliselt tugevdada NATO heidutushoiakut alliansi idatiival.

„Mind julgustavad Euroopa Liidu viis sanktsioonipaketti, kuid me peame jõudma Venemaa nafta keelustamiseni. Eesti on saatnud sõjavarustust summas, mis moodustab kolmandiku meie aastasest kaitse-eelarvest. Ja just eelmisel nädalal kiitis valitsus heaks järjekordse haubitsate ja laskemoona saadetise. Kutsun kõiki oma NATO ja EL-i sõpru püüdma meid ületada,“ lausus president Karis.

Eesti riigipea märkis, et president Putin on liiga kaua olnud edukas Lääne heidutamisel ning et on aeg asjad ümber pöörata. „Venemaa presidendi ekspansionistlik unistus luua suur Novorossija ei saa võitu,“ sõnas president Karis. „Kui kaua võime küsida: kes on järgmine? Peame sellele lõpu tegema,“ lisas ta.

Foto: Raigo Pajula

 

21:43

Riia parlament hääletas Nõukogude sõdurite monumendi lammutamise poolt. Leningradi oblasti kuberner tegi ettepaneku see Riiast ära tuua ja Venemaale paigaldada.

21:42

Suurepärased uudised rindelt: Ukraina armee surus Harkivi oblastis venelased tagasi Venemaa piirile ja hävitasid Donbassis tohutu Vene vägede varustuskolonni.

21:28

Ukraina luure juht ütles, et Putin on tõsiselt haige, tal on vähk. Ja juba algasid protsessid, mis võivad viia riigipöördeni. Ta arvab, et sõda jõuab pöördepunktini augusti keskpaigaks ja enamik vaenutegevust lõpeb 1. jaanuaril 2023, kuigi see ei saa olema lihtne. See on seni kõige optimistlikum Ukraina ametlik ennustus.

21:10

Gruusiast lahkulöönud Lõuna-Osseetia piirkond on teatanud oma plaanist korraldada juulis rahvahääletus, et ühineda Venemaa Föderatsiooniga. Võib eeldada, et kui see tegelikult läbi läheb, siis võtavad sellest eeskuju ka paljud teised lahkulöönud piirkonnad, nagu Transnistria, Abhaasia ja Donetsk.

20:08

Elektri eksport Venemaalt Soome peatatakse laupäeval alates kella 01.00 kohaliku aja järgi. Soome võrguoperaator Fingrid teatas, et Venemaa kommunaalettevõte Inter RAO peatab tarned, „kuna turul müüdud elektri maksetes tekkinud probleeme“.

Teade tuli päev pärast seda, kui Soome teatas oma kavatsusest NATOga ühineda. Soome ostab Venemaalt vaid 10% oma elektrist ning Fingridi hinnangul korvatakse see puudujääk Rootsist elektritarnet suurendades ja Soomes tootmist suurendades. Soome loodab saada elektrienergiaga iseseisvaks 2023. aastal, lisas ettevõte.

19:58
Ukraina eesmärk on relvastada miljon inimest

Ukraina kaitseminister on öelnud, et loodab relvastada miljon võitlejat, ajal, mil riik valmistub uueks pikaks sõjafaasiks.

Oleksi Reznikov märkis Facebooki postituses, et Ukraina peab sõja võitmiseks ressursse hoolikalt planeerima. Tema sõnul on Venemaa juba strateegiliselt lüüa saanud.

19:56
Zaporižžja oblasti kuberner: Vene okupantide poolt on röövitud 271 elanikku

Zaporižžja oblasti kuberner Oleksandr Starukh ütles, et Vene okupantide poolt on röövitud 271 elanikku ja vangistuses on üle 100 inimese. Ta ütles, et paljusid okupeeritud piirkonna elanikke, sealhulgas lapsi, peetakse kinni ja sunnitakse kaevikuid kaevama.

19:07

„Kui sul on Inglismaa kohta mingeid küsimusi, anna mulle teada. Sa oled väga ilus daam ning väärid õnne!“ Osale Suurbritanniast peavarju otsivatele Ukraina naistele lähenetakse sotsiaalmeedias just nõnda libedalt. Teised peavad leppima otsekohesema lähenemisega: potentsiaalsed võõrustajad saadavad neile pilte oma suguelunditest. Briti mehepojad soovivad omale „toakaaslaseks“ nooremat naist. Lastega pered ja eakamad inimesed neid ei huvita. Üks ukrainlaste seltskond pidi ööbima natsi- ja nõukasümbolitega ehitud toas.

18:57

Ukraina inimõiguste ombudsman teatas, et riigist on küüditatud Venemaale üle 200 000 lapse. Rahvustelevisioonis esinedes süüdistas Ljudmõla Denisova Moskvat soovis muuta lapsed Venemaa kodanikeks.

„Kui meie lapsed välja viiakse, hävitavad nad rahvusliku identiteedi, jätavad meie riigi ilma tulevikust. Nad õpetavad meie lastele seal vene keeles ajalugu, mida Putin on kõigile rääkinud."

18:56

Venemaa kaitseminister Sergei Shoigu ja tema USA kolleeg Lloyd Austin rääkisid esimest korda pärast täiemahulise invasiooni algust. Pentagoni avalduse kohaselt kutsus Austin tungivalt üles sõlmima Ukrainas viivitamatut relvarahu ja kasutas üleskutset, et rõhutada sideliinide säilitamise tähtsust.

18:55

Venemaa katkestab alates laupäevast Soome elektritarne, teatas tarnija, kuna pinged seoses Helsingi NATO-pakkumisega kasvavad. Vaid 10% Soome elektritarbimisest kattis elektri import Venemaalt.

18:35
Vene väed on teinud kolm ebaõnnestunud katset jõge ületada

Vene väed on teinud kolm ebaõnnestunud katset ehitada sildu üle Siverski Donetsi jõe Ida-Ukrainas, ütles Luganski oblasti kuberner.

Serhi Haidai ütles, et Ukraina kaitsjad lõid venelasi tagasi iga kord, kui nad üritasid pontoonsildu ehitada, hävitades kolme päeva jooksul umbes 70 ühikut raskerelvastust ja varustust.

Haidai ütles BBCle, et Vene väed püüdsid piirata ümber Lüsõtšanski, Severodonetski ja Hirske linnad ning lõigata ära Ukraina väed.

Kuberner kirjeldas olukorda Luganski oblastis kui „väga keerulist“, eriti mis puudutab tsiviilelanike evakueerimist.

„Kõigis linnades ja külades toimub pommitamine.“

Foto: Ukraina kaitseministeerium
Loe rohkem