Foto: EPA/Scanpix
Ohtuleht.ee 11. mai 2022 22:08

Kätte on jõudnud sõja 77. päev. Ukraina vägedel õnnestus korraldada Harkivi oblastis mitmeid edukaid vasturünnakuid ja suruda venelasi tagasi piiri poole.

Olulisemad sündmused:

  • Ukraina pakkus Venemaale Vene sõjavangide vabastamist vastutasuks vigastatud Ukraina sõdurite evakueerimise eest ümberpiiratud Azovstali terasetehasest Mariupolis, ütles Ukraina asepeaminister Irina Vereštšuk.

  • Vene vägede poolt okupeeritud Hersoni oblasti juhtkond teatas, et hakkavad aasta lõpus väljastama Venemaa passe piirkonna elanikele, kes seda soovivad.

  • Venemaa on andnud järjekordse jõulise vihje, et kavatseb annekteerida suuri osa Ukrainast – alustades lõunas asuvast Hersonist, mis on juba Vene vägede kontrolli all. Sealne Moskva-meelne ametnik, kes ametisse astus pärast valitud juhtide relva ähvardusel tagandamist, ütles, et Herson pöördub otse Vladimir Putini poole, et see piirkond Venemaaga liidetaks.

  • Kolmapäeval tõusid naftahinnad järsult. USA nafta hind tõusis hiljutisel kauplemisel 6,3%, 105,97 dollarini barreli kohta, Brenti toornafta kallines 5,2%, 107,75 dollarini.

  • Soome presidendilt Sauli Niinistölt küsiti, kas tema riigi NATOga liitumine provotseerib Venemaad. „Nad (Venemaa) on valmis ründama oma naaberriiki, nii et... minu vastus oleks, et “sina põhjustasid selle – vaadake peeglisse“.“

  • President Alar Karis ütles kolmapäeval Helsingis toimunud kohtumisel Soome presidendi Sauli Niinistöga, et Eesti toetab nii Soome kui ka Rootsi võimalikku liitumist NATOga, sest see tugevdab oluliselt Läänemere piirkonna julgeolekut.

  • Soome ühinemise tõenäosus NATOga on 99,9 protsenti, ütles riigi endine peaminister Alexander Stubb. „Ainus inimene, keda saame selle eest tänada, on Putin. Tema on põhjus, miks me ühineme,“ märkis Stubb, kelle sõnul ei muretse Soome Venemaa vastureaktsiooni pärast.

  • Eestisse tuleb neljapäeval visiidile Ukraina parlamendi aseesimees Olena Kondratjuk.

  • Ukraina ametnike teatel vabastasid nende väed Harkivi linna lähistel mitu väikelinna ja asulat. Ühtlasi suudeti vaenlase vägesid tagasi Venemaa piiri poole suruda.

70. sõjapäeva blogi on SIIN. 71. päeva blogi asub SIIN. 72. päeva blogi on SIIN. 73. päeva blogi on SIIN. 74. sõjapäeva blogi asub SIIN. 75. sõjapäeva blogi on SIIN. 76. sõjapäeva blogi asub SIIN.

23:48

Venemaa võimude teatel on Ukrainast pärit piiriülese mürsutule tagajärjel hukkunud Venemaal esimest korda tsiviilisik, vahendab CNN.

Belgorodi oblasti kuberner Vjatšeslav Gladkov ütles, et Solohhi küla tulistamise käigus hukkus üks inimene. Solohhi on küla kümne kilomeetri kaugusel Ukraina piirist.

„Solohhi küla elanikkond viiakse ringkonnaülema Vladimir Pertsevi ja piirkonna eriolukordade ministeeriumi juhi Sergei Potapovi juhtimisel turvalisse kohta,“ ütles Gladkov.

Viimastel nädalatel on Belgorodi piirkonnas toimunud mitmeid plahvatusi, mis näivad olevat põhjustatud raketi- ja pommirünnakutest. Ukraina ei ole plahvatuste korraldamist ei kinnitanud ega ümber lükanud.

23:16

President Putin ei taha vastasseisu NATO ja oma vägede vahel, ütles USA kaitseminister, vahendab BBC. „See on võitlus, mida ta tõesti ei taha,“ ütles Lloyd Austin uudisteagentuuri Reutersi teatel kongressi ees.

Austin selgitas, et paljud Vene väed on hõivatud Ukrainas ja teised Valgevenes – samas kui NATO käsutuses on umbes 1,9 miljonit sõdurit. Tema kommentaar on seotud Venemaa ähvardusega, et kui Soome ja Rootsi NATOga liituvad, on sellel sõjalis-poliitilised tagajärjed.

Soome endine peaminister ütles, et ta usub, et tema riik liitub alliansiga 99,9% tõenäosusega.

23:02

Ukraina pakkus Venemaale Vene sõjavangide vabastamist vastutasuks vigastatud Ukraina sõdurite evakueerimise eest ümberpiiratud Azovstali terasetehasest Mariupolis, ütles Ukraina asepeaminister Irina Vereštšuk kolmapäeval, vahendab CNN.

Facebooki postituses ütles Vereštšuk, et kokkulepet veel pole ja ettepaneku üle käivad läbirääkimised. „Praegu on võimatu sõjaliste vahenditega Azovstali blokaadi tõsta. Azovstali kaitsjad ei anna end vangi. See on austust väärt.“

Ta ütles, et valitsus töötab välja erinevaid võimalusi Ukraina sõdurite Azovstalist välja toomiseks, kuid ükski neist pole „ideaalne“. „Me ei otsi ideaalset, vaid toimivat varianti,“ tõdes Vereštšuk.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles laupäeval, et Azovstali evakueerimise „esimene faas“ on läbi ja põhimõtteliselt kõik tsiviilisikud – see tähendab naised, lapsed ja vanurid – on tehasest evakueeritud.

22:41

Vene vägede poolt okupeeritud Hersoni oblasti juhtkond teatas, et hakkavad aasta lõpus väljastama Venemaa passe piirkonna elanikele, kes seda soovivad.

Venemaal asutatud sõjaväelis-tsiviilvalitsuse juhi asetäitja Kirill Stremousov ütles piirkonnas vastloodud televõrgus kõneledes: „Järgmine samm on pakkumine väljastada kõigile Vene Föderatsiooni passid. Arvan, et sel aastal hakkame juba passe välja andma.“

Ta ütles, et piirkonna elanikel poleks Venemaa passi hankimine kohustuslik.

22:01

Vene sõdurite Tšernobõli tuumajaamas viibimise tagajärjed…

22:00

Meeleavaldajad värvisid Poola saatkonda Moskvas punase värviga. Hiljuti rünnati Venemaa suursaadikut Poolas punase värviga.

21:57

Venemaa on andnud järjekordse jõulise vihje, et kavatseb annekteerida suuri osa Ukrainast – alustades lõunas asuvast Hersonist, mis on juba Vene vägede kontrolli all, vahendab BBC.

Sealne Moskva-meelne ametnik, kes ametisse astus pärast valitud juhtide relva ähvardusel tagandamist, ütles, et Herson pöördub otse Vladimir Putini poole, et see piirkond Venemaaga liidetaks.

Kremli pressiesindaja ütles, et iga selline samm vajab tema sõnul selget „õiguslikku“ alust. Moskva keeles võib see tähendada võltsreferendumi korraldamist rahva toetuse taotlemiseks.

Kiievis ütles üks kõrge ametnik, et Vene okupandid võivad soovi korral taotleda Marsiga liitumist, kuid Herson vabastatakse igal juhul. Ukraina sõjavägi saavutab edu võitluses mujal ja tõrjub Vene vägesid territooriumilt Harkivist põhja poole.

21:51

Hersoni linna elanik ütles, et tema linn on pärast seda, kui Vene väed võimu üle võtsid, nagu „zombiapokalüpsis“.

Naine, kes soovis end Tanjana tuvastada, ütles CNN-ile antud intervjuus, et sissetung on tekitanud paljufüüsilist ja psühholoogilist kahju. „Sellistes tingimustes on füüsiliselt väga raske elada, sest ei saa teha asju, mida enne sõda,“ ütles ta. „Ei saa nii palju väljas käia, ei saa värsket õhku hingata, nii et see on füüsiliselt raske.“

„Psühholoogiliselt on see veelgi raskem, sest näen poodides kõiki neid tühje riiuleid, näen kõiki neid relvastatud inimesi tulemas minu kõrvale, minu tänavale, ja see on hirmutav, sest nad on kõikjal linnas. Nii et see on raske,“ jätkas ta

Ukraina Hersoni piirkonna uus Venemaa juhtkond teatas täna, et kavatseb esitada ametliku taotluse saada Venemaa Föderatsiooni osaks.

„Hersoni oblasti võimud pöörduvad Venemaa presidendi poole palvega lisada piirkond Venemaa koosseisu,“ öeldakse uues Telegrami kanalis, mis näib olevat seotud venemeelse administratsiooniga.

Tanja ütles, et ta kardab linnas patrullivaid Vene sõdureid ja et keegi tema tuttavatest ei taha olla Venemaa osa. „Ma ei tea ühtegi inimest, kes tahaks Krimmiga liituda – olla Vene Föderatsiooni osa. Ma ei tea ühtegi inimest Hersonis, lihtsalt räägin nendega tänaval, nad ei taha olla selles osalised, nad on näinud, mida venelased on teinud,“ ütles ta.

Tanja ütles, et paljud inimesed on linnast lahkunud. „See näeb välja nagu zombide apokalüpsise ajal, siin pole kedagi. Hommikuti on linnas palju inimesi, kuid nüüd on näha, et meie linn sureb kahjuks aeglaselt,“ ütles ta.

Naine ütles CNN-ile, et soovib linnast lahkuda – nagu paljud tema sõbrad juba on teinud –, kuid see on väga raske, sest puuduvad ametlikud evakuatsioonikoridorid ja teel on kümned Venemaa kontrollpunktid.

Ta ütles, et linna raudteejaam ei ole töötanud pärast seda, kui venelased linna üle võtsid ja Vene väed kasutavad seda nüüd baasina.

21:22

Ukraina võitis sõja esimese etapi, teatas Ukraina kaitseministeerium. Kindralstaap teatab ka, et Ukraina peatas Venemaa pealetungi Izjumi, Hersoni ja Melitopoli lähedal. Vene armee on nüüd see osapool, kes on asunud kaitsele.

20:43

Mees oli pärit Ukraina piirivalveteenistusest. Naine oli pärit Aasovist. Nad abiellusid Azovstalis 5. mail. Kolme päeva pärast mees suri. Naine ütleb, et nende fooliumist sõrmused olid ideaalsed. Nad olid õnnelikud.

20:38

Venemaa asula Solokhis Belgorodis, mis asub Venemaa ja Ukraina piirist umbes 10 km kaugusel, on Venemaa võimude sõnul saanud löögi Ukraina relvadest, milllega tulistati piiri tagant. Tundub, et sõda on Venemaale tulemas!

20:30

Kolmapäeval tõusid naftahinnad järsult, kuna tekkis taas mure Venemaalt tuleva energiavoo pärast, vahendab CNN.

USA nafta hind tõusis hiljutisel kauplemisel 6,3%, 105,97 dollarini barreli kohta. Maailma etalon Brenti toornafta kallines 5,2%, 107,75 dollarini barrelist.

20:12

Soome presidendilt Sauli Niinistölt küsiti, kas tema riigi NATOga liitumine provotseerib Venemaad. Ta meenutas pressikonverentsil, et see ei ole esimene kord, kui nad NATOga liitumist arutavad.

„Eelmise aasta lõpus teatasid nad [Venemaa], et Soome ja Rootsi ei saa NATOga liituda – nad nõudsid, et NATO ei võtaks uusi liikmeid,“ ütleb ta.

Soome presidendi sõnul muutis see pilti, kuna Venemaa väitis, et Soomel ja Rootsil pole „oma tahet“ ning pilti muudab ka Venemaa sissetung 24. veebruaril.

„Nad on valmis ründama oma naaberriiki, nii et... minu vastus oleks, et “sina põhjustasid selle – vaadake peeglisse“.“

20:05

Venemaa vabanes ühe intsidendi käigus vähemalt 32 soomukist, kui need said tabamuse jõeületuskatsel Donbassi kirdeosas.

19:42

Karis: Soome liitumine NATOga tugevdaks oluliselt Läänemere piirkonna julgeolekut

President Alar Karis ütles täna Helsingis toimunud kohtumisel Soome presidendi Sauli Niinistöga, et Eesti toetab nii Soome kui ka Rootsi võimalikku liitumist NATOga, sest see tugevdab oluliselt Läänemere piirkonna julgeolekut.

„Soome ja Rootsi liitumine NATOga annaks olulise panuse Läänemere piirkonna julgeolekusse,“ ütles president. „See mõjutaks oluliselt Põhja-Balti kaitsekoostööd ning seda, kuidas NATO meie regioonis tegutseb.“

Karise hinnangul ei ole Venemaal ressursse märkimisväärseks sõjalise jõu demonstreerimiseks meie piirkonnas vastusena Soome ja Rootsi liikmelisusele NATOs, kuid ta pidas võimalikuks küber- või hübriidoperatsioone. „Eesti seisab Soome kõrval ja toetab nii poliitiliselt kui praktiliselt,“ ütles president Karis.

Rääkides Euroopa julgeolekuolukorrast ütles Karis, et esmatähtis on nii Ukraina võiduga sõja lõpp kui ka Euroopa riikide energiasõltumatus ning julgeolek.„Praegu on oluline toetada Ukrainat ja jätkuvalt survestada sanktsioonidega Venemaad,“ ütles Karis. „Euroopa Liidus kokku lepitud majandussanktsioone pole võimalik leevendada enne sõjakahjude hüvitamist.“

Riigipead rõhutasid vajadust energiasõltumatuse saavutamiseks süvendada regionaalset koostööd. „Eesti ja Soome koostöö LNG ujuvterminali rajamisel on märkimisväärne samm selles suunas. Samuti peame olema nutikad regionaalse taastuvenergia koostöö süvendamise osas,“ ütles president Karis.

President Alar Karis ja Sauli Niinistö Helsingis

Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei

Riigipeade kohtumisele eelnenud Tuglase Seltsi 40. aastapäeva piduliku seminari tervituskõnes rääkis Karis, et Eesti ja Soome suhted ning saatused on tihedalt põimunud. „Soomel on lõunapool lahte miljon sõpra,“ ütles riigipea. „Eesti sai riigina astuda Soome kõrvale ÜROs 31 aastat tagasi, kui taastasime iseseisvuse. Euroopa Liidus põimusid meie teed 18 aasta eest. Oleme nendes organisatsioonides olnud teineteisele head partnerid. Nüüd on võimalik, et Soome astub Eesti kõrvale NATOs, mis põimib kokku ka meie riikide ja rahvaste julgeoleku.“

President soovis seltsile julget tulevikku vaatamist ja uuenduslikku meelt, et ka järgnevatel aastakümnetel oleks põhjust kokku tulla ning kahe rahva ja riigi laialdasest kultuurikoostööst rõõmu tunda ja edasisi sihte seada.

19:32

Ekspeaminister: Soome ühineb NATOga 99,9-protsendilise tõenäosusega

Soome ühinemise tõenäosus NATOga on 99,9 protsenti, ütles riigi endine peaminister Alexander Stubb BBC-le.

Stubbi sõnul teatab Soome president liitumiskavatsusest homme, millele järgneb valitsuse teade nädalavahetusel ning Soome ja Rootsi ühisavaldus järgmise nädala alguses.

Ta rääkis, et Soomes on alliansiga liitumisele ülekaalukas toetus, viidates teisipäevasele küsitlusele, mis näitas, et 76 protsenti on poolt ja 12 protsenti vastu, mis on suur muutus sissetungieelsetest näitajatest.

„Ainus inimene, keda saame selle eest tänada, on Putin. Tema on põhjus, miks me ühineme,“ märkis Stubb, kelle sõnul ei muretse Soome Venemaa vastureaktsiooni pärast. „Nad on alati sellised olnud,“ ütles ta ja meenutas, et kui Island, Taani ja Norra 1949. aastal ühinesid, oli retoorika sarnane.

Ta hoiatab aga, et liitumisprotsessi hallis tsoonis, kuni NATO julgeolekugarantiide kehtima hakkamiseni, võib Venemaa poolt ette tulla hirmutamist, küberrünnakuid ja desinformatsiooni.

Stubb rõhutas, et Soomel ja Rootsil on ühed suurimad armeed Euroopas ning nende juhid on saanud julgeolekutagatisi USAlt, Ühendkuningriigilt, Saksamaalt ja Prantsusmaalt.

„Me tunneme end selles olukorras väga turvaliselt ega muretse selle pärast üldse,“ kinnitas Stubb.

19:27

„Tead sa, koolis paluti midagi joonistada 9. mai kohta. Ja nende lapsed ütlesid, et see pole nende püha. Kasvavad suureks ja neist saavad samasugused natsid (vene k – natsiki). Võtaksin kätte ja tapaksin nad kõik ära,” ütleb Vene sõduri naine telefonivestluses abikaasale. Südamepuistamisest üllatunud mees ütleb selle peale kerge irooniavarjundiga hääles: „Küll sina oled heatahtlik, Julia.“

19:08

Separatistid Azovstalist: meie käed pole enam seotud!

Venemeelsete separatistide liider ütles, et nad võivad nüüd vabalt Azovstali tehast rünnata, sest sealt on evakueeritud kõik tsiviilisikud, vahendas BBC News. Azovstali tehas on viimane piirkond Mariupolis, mida venelased pole veel vallutada suutnud.

Üks venemeelsete separatistide juhtidest ütles Vene riigimeedias, et tema andmetel pole tehasesse nüüdseks jäänud ühtegi tsiviilisikut. „Järelikult pole meie üksuste käed enam seotud,“ tsiteeris uudisteagentuur Tass isehakanud Donetski rahvavabariigi liidrit Denis Pušilini.

Ukrainlaste sõnul pommitavad Vene väed Azovstali tehast lakkamatult. Mariupoli linnapea ütles teisipäeval, et tehases on veel sadakond tsiviilisikut, kuid Ukraina asepeaminister Irina Vereštšuk lükkas selle väite ümber ja kinnitas, et ÜRO ja Punase Risti humanitaarmissiooni raames evakueeriti Azovstalist kõik naised, lapsed ja vanurid.

Ukraina ametnike sõnul on terasetehases lõksus enam kui tuhat võitlejat, kellest paljud on vigastatud.

18:47

Azovstali tehas täna õhtul.

17:55

Esimene Vene sõdur astub ukrainlase tapmisega seoses kohtu ette

Ukraina prokuratuur avalikustas esimese Vene sõduri, kes astub kohtu ette süüdistatuna ukrainlase tapmises, vahendas CNN.

Prokuratuur esitas süüdistuse Moskva oblasti Kantemirovi neljanda tankidiviisi sõjaväeosa 32010 ülemale Vadim Šišimarinile.

Süüdistajate väitel tappis 21aastane venelane 28. veebruaril Sumõ oblastis Tšupahhivka külas jalgrattaga mööda teeäärt sõitnud relvastamata 62aastase elaniku.

Süüdistuse kohaselt sõitsid Vene väed külla varastatud autoga, mille rehvid olid purunenud. Teel nägid nad koju naasmas meest, kes rääkis telefoniga. Üks venelastest andis seersandile käsu tappa tsiviilisik, et ta ei teataks neist Ukraina sõjaväele. Seejärel tulistas Šišimarin Kalašnikovi automaadist läbi auto avatud akna mitu lasku mehele pähe.

„Šišimarin on praegu vahi all. Prokurörid ja SBU uurijad on kogunud piisavalt tõendeid tema seotuse kohta sõjaseaduste ja -tavade rikkumises koos ettekavatsetud mõrvaga (Ukraina kriminaalkoodeksi paragrahvi 438 2. osa). Teda ähvardab kümme kuni 15 aastat vangistust või eluaegne vanglakaristus,“ ütles Ukraina peaprokurör Irina Venediktova.

Loe rohkem