Marti Kuusik

Foto: Martin Ahven
Toimetas Triinu Laan 9. mai 2022 14:00

Riigikohus ei võtnud esmaspäeval menetlusse prokuratuuri kaebust Marti Kuusiku kriminaalasjas. Seega jõustusid maa- ja ringkonnakohtu otsused, millega Kuusik mõisteti kehalises väärkohtlemises õigeks.

Riigikohus võtab kaebuse arutusele ainult siis, kui asja lahendamisel esimeses ja teises kohtuastmes tekkis olulisi õiguslikke probleeme või see on vajalik kohtupraktika ühtlustamiseks ja edasiarendamiseks. Praegusel juhul riigikohtu hinnangul neid aluseid ei esinenud. 

„Kolm aastat kestnud kafka on saanud ametliku lõpu! Riigikohus jättis oma tänase kohtumäärusega prokuratuuri kassatsiooni menetlusse võtmata, mis tähendab, et mind on lõplikult õigeks mõistetud ja on võimalik normaalselt eluga edasi liikuda,“ rõõmustas Kuusik. „On muidugi selge, et teadmisi ja filosoofilisi elukogemusi eelkõige inimeste olemuse piiridest sain koguses, mida ma ei oleks kunagi vabatahtlikult soovinud, aga ega kahjuks väga ei küsitud ka. Saan vaid loota, et lõpparvestuses kaaluvad kaasa võetavate teadmiste kasud kahjud üle.“

Kuusik tänas sotsiaalmeedias südamest „kõiki, kes olete seisnud minu kõrval ka kõige pimedamal ajal! Selles, et meie seas on väga suurel hulgal inimesi, kes ei lase ennast ära hullutada isegi kõige rängema surve tingimustes, on suur lootus meie kõigi jaoks! Tänan Teid, minu kallid! Inimesed on ilusad ja head!!

Marti Kuusikut süüdistati oma endisele abikaasale tervisekahjustuse tekitamises. Viru maakohus mõistis 28. mail 2021. aastal Kuusiku talle esitatud süüdistuses õigeks. Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni prokuratuur.

Apellatsioonmenetluses ei olnud vaidlust selle üle, et kannatanule oli tekitatud kehavigastus. Keskseks vaidlusküsimuseks oli, kas olemasolevate tõendite alusel on võimalik tuvastada, et selle vigastuse tekitas kannatanule Marti Kuusik.

Kohus selgitas, et Marti Kuusikut süüstavateks tõenditeks on kriminaalasjas vaid vahendlike tunnistajate ütlused. „Tugineda saaks vaid kuuldustele, mida on edasi andnud tunnistajad, kes ei ole ise sündmust pealt näinud ning teavad asjast vaid kannatanu hilisema jutu järgi,“ tõi kohus välja.

„Kohus ei kahtle selles, et tunnistajad on rääkinud kohtus tõtt selle kohta, mida rääkis neile kannatanu. Kuid vaatamata sellele ei ole nende ütluste alusel võimalik tuvastada, et kehavigastuse tekitas Marti Kuusik, kuna see oleks vastuolus seaduses sätestatud põhimõttega,“ selgitas kohus.

Enda süüd Kuusik ise ei tunnistanud ning ka kannatanu ei heitnud talle ette lähisuhtevägivalda. Kannatanu ütlusi ei pidanud sarnaselt maakohtu ja prokuratuuriga usaldusväärseteks ka ringkonnakohus. Seda ennekõike põhjusel, et need ei kattu eksperdi arvamusega kehavigastuse tekitamise osas ning kannatanu on erinevatele tunnistajatele esitanud erineva versiooni toimunust: lähimatele sõbrannadele on ta tunnistanud, et Marti Kuusik lõi teda, teistele aga, et sai vigastuse kukkumisel.

Eeltoodu alusel asus Tartu ringkonnakohus seisukohale, et maakohus on põhjendatult mõistnud Marti Kuusiku talle esitatud süüdistuses õigeks, kuna pole tõendatud, et ta selle kuriteo toime pani.