Esialgsetel andmetel sai esmaspäevaõhtuse raketilöögi tagajärjel Odessa kaubanduskeskuses viga vähemalt kuus inimest.

Mariupoli Azovstali tehasesse on jäänud üle saja tsiviilisiku, ütles Donetski oblasti kuberner Pavlo Kõrõlenko. Samal ajal üritavad Vene väed tehast tormijooksuga vallutada.

Mariupolis on endiselt alles kuni 100 000 inimest, mis on veerand sõjaeelsest elanike arvust.

Odessat pommitatakse taas. Kella 22 ajal kohaliku aja järgi kuulsid kohalikud kesklinnas mitmeid tugevaid plahvatusi, mis panid majad värisema. Sotsiaalmeediasse postitatud piltidelt on näha vähemalt ühe suure hoone põlemist, pealtnägija sõnul on tegemist kaubanduskeskusega.

USA suursaadik: Putin ei kuulutanud võitu, sest Vene propagandamasinal polnud võimalik seda kinnitada

USA suursaadik Venemaal John Sullivan ütles esmaspäeval, et Vladimir Putin ei kuulutanud oma 9. mai kõnes võitu, sest isegi Venemaa propagandamasinal polnud võimalik seda toetada.

„Oleme ikka ja järjest näinud, kuidas Venemaa eesmärgid Ukrainas nurjuvad, alustades Kiievi vallutamise katsest,“ ütles Sullivan CNNile. "See ei tähenda, et Putin poleks täna võidupüha paraadil oma sõnavõttudes tõest kaugele eksinud. Ta tegi seda kindlasti. Tema märkused, tema väljaütlemised on puhas propaganda. Desinformatsioon, mis paneks George Orwelli punastama.”

USA saadik ütles, et Putini esmaspäevased kommentaarid näitavad Venemaa valitsuse valmidust õigustada õigustamatut, milleks on nende agressiivne sõda Ukrainas, mis tapab süütuid kogu riigis ning julmusi, mida on raske mõista.

Sullivan lisas, et ei oska Putini tervislikku seisundit kommenteerida: „Ma tõesti ei tea. Olen näinud seda, mida me kõik oleme meedias näinud: spekulatsioone.“

„Samuti on raske teada, mida Putin edasi plaanib,“ nentis Sullivan, kes nõustub CIA direktor Bill Burnsi seisukohaga, et Putin suurendab oma sõjalist erioperatsiooni Ukrainas.

„Ma pole iial olnud kindlam Ukraina võidus,“ säutsus Briti peaminister Boris Johnson 9. mail ja lubas, et Suurbritannia seisab Ukraina kõrval nii kaua kui vaja.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles, et läbirääkimised Ungariga Euroopa Liidu kavandatava Venemaa fossiilkütuste impordi keelustamise üle näitasid edusamme, kuid hulk tööd on veel ees.

„Tänaõhtune arutelu peaminister Viktor Orbaniga aitas täpsustada sanktsioonide ja energiajulgeolekuga seotud küsimusi,“ säutsus Von der Leyen, kes saabus esmaspäeva pärastlõunal Budapesti.

Tänane droonivideo Azovstali tehasest Mariupolis. Vene suurtükivägi pommitab sealseid kaitsjaid vahetpidamata, eriliseks sihtmärgiks on sealne sild.

USA kõrge kaitseametniku sõnul on tulnud teateid Vene vägede ja eri tasandi keskastme ohvitseride - isegi kuni pataljoni tasemeni - kohta, kes keelduvad allumast korraldustele liikuda edasi uues Donbassi pealetungis.

Ametnik ütles CNNile, et need ohvitserid on kas keeldunud korraldusi täitmast või ei allu neile nii kärmelt, nagu võiks ohvitserilt eeldada.

Ametniku sõnul on Vene väed juba sissetungi algusest saati võidelnud laialdaste moraaliprobleemidega ja see on vaid üks paljudest hädadest, mis Venemaa sõjaväge vaevavad. Vene väed seisavad ka endiselt silmitsi logistikaprobleemidega, mis aeglustab nende edasiminekut.

Praegu tegutseb Ukrainas 97 Vene vägede pataljoni taktikalist gruppi (PTG) võrreldes 92 PTGga, kes olid kohal 28. aprillil.

„See ei ole ebatavaline, et nad viivad PTG või kaks Donbassist välja tagasi Venemaale, et neid parandada ja varustada, ja seejärel viivad need tagasi. See on normaalne,“ ütles ametnik. Kokkuvõttes on venelased lisanud umbes viis PTGd ja kõik need PTGd asuvad Ukraina idas või lõunas.

Hiina president: konflikt ei tohi laieneda

Hiina president Xi Jinping ütles, et tuleb teha kõik, et Ukraina sõda ei muutuks juhitamatuks olukorraks, vahendas BBC.

Konfliktil ei tohi lasta laieneda ega süveneda, edastas Xi Jinpingi sõnu riigimeedia. Ta vestles videokõnes oma Saksamaa kolleegi, kantsler Olaf Scholziga.

Hiina on seni püüdnud konfliktis neutraalne välja paista, nõudes rahumeelset lahendust ja keeldudes kritiseerimast oma liitlast Venemaad sissetungi eest.

Ukraina luure väitel üritab Venemaad oma sõjaväelasi Hersoni linna mahajäetud kodudesse majutada. Ukrainlaste sõnul on Vene väed küsinud kahe erineva piirkonna korteriühistutelt tühjade kinnistute nimekirja.

Lõunas asuv Herson on ainus suurem linn, mille Venemaa on suutnud vallutada. Kreml püüab seal oma haaret tugevdada: suurendab kontrollpunktide ja patrullide arvu ning püüab kohalikku elanikkonda veenda uuele režiimile alistuma.

Venemaa üritab Hersonis rubla kasutusele võtta ja väidetavalt plaanitakse „referendumit“, mille tulemusel võiks see Ukraina kontrolli alt lahkuda.

Elanikud, riigiametnikud ja sõjaväelased postitavad iga päev videoid Venemaa agressioonist Ukrainas. Washington Post on praeguseks kokku kogunud enam kui 200 videot, mille õigsus on kontrollitud ja mis dokumenteerivad Venemaa põhjustatud sõjakoledusi Ukrainas.

Väljaanne tegi videotest andmebaasi, mida täiendatakse jooksvalt.

USA saadik ÜROs: Vene diplomaatide käitumine on muutunud

USA suursaadik ÜRO juures Linda Thomas-Greenfield ütles CNNile, et Venemaa diplomaatide käitumine, kellega ta New Yorgis koos töötab, on pärast Venemaa sõja algust Ukrainas täielikult muutunud.

„Esimesest päevast, 24. veebruarist alates, kui istusime julgeolekunõukogu erakorralisel koosolekul ja venelased olid julgeolekunõukogu eesistujad, nägime nende käitumist oluliselt muutmas,“ ütles Thomas-Greenfield esmaspäeval Brüsselis.

Thomas-Greenfield on veendunud, et Vene diplomaatide märkused ÜROs on kõrgemalt poolt ette kirjutatud. „Me teame ja ootame, millal nad meie avaldustele reageerivad, kuid ma kahtlustan, et kõik on nende jaoks väga hästi ette valmistatud ja käib rangelt stsenaariumi järgi,“ ütles ta.

Vene diplomaatidel ÜROs tundub olevat ebamugav ning see paistab välja ka nende käitumisest ja olekust. Saadik usub, et 24. veebruaril toimunud rünnak Ukraina vastu oli Venemaa diplomaatidele ootamatu. „Ma arvan, et nad said rünnakust teada samal hetkel, kui meie saime sellest teada julgeolekunõukogus,“ lisas USA saadik, viidates ÜRO peakorteris toimunud erakorralisele koosolekule.

Vene väed jätkavad ägeda pealetungiga Azovstali tehases, kasutades tanke ja suurtükituld, ütles Ukraina kaitseministeeriumi pressiesindaja Oleksandr Motuzjanõk ajakirjanikele esmaspäevasel briifingul, edastas CNN. „Me ei saa välistada uusi pommitamisi, Tu-22 M3 kaugpommitajate rünnakuid,“ lisas ta.

Ministeeriumi teatel on Venemaa kohalolek Mustal merel nüüdseks paisunud seitsmele Kaliber-tüüpi tiibrakettidega relvastatud laevale, mis kannavad kokku kuni 50 raketti.

Samal ajal on olukord Transnistrias endiselt pingeline, kuna seal paiknevad Vene Föderatsiooni nn operatiivjõudude kohalikud üksused ja brigaadid on kõrgendatud valmisolekus.

Ukraina talunikud korraldavad Vene sõjatehnikaga samuti „paraadi“.

Siinne Ukraina suursaadik Mariana Betsa vahendas sotsiaalmeedias teadet, et Kiievi oblastis Makarivi alevis leiti kolme inimese surnukehad – Vene sõdurid olid igale ohvrile kuuli pähe lasknud.

Ukraina kaitseministeeriumi teatel üritavad Vene väed korraldada Mariupolis Azovstali metallitehasele tormijooksu. Väidetavalt kasutatakse jalaväe kõrval ka tanke ja suurtükke. Venemaa on varem tehasekompleksi vallutuskatseid eitanud.

Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel kohtus täna Odessas Ukraina peaministri Denõs Smõhaliga. „Te pole üksi. Euroopa Liit seisab koos teiega,“ teatas Michel, kelle jaoks on see ligi kaks ja pool kuud kestnud sõja ajal juba teine kord Ukrainat külastada.

1941. aasta 1. mail Moskvas toimunud paraadil osalesid kohalike asjapulkade kõrval ka Natsi-Saksamaa ohvitserid. Hitler ja Stalin olid toona veel liitlased. Erinevalt tänavusest paraadist ei puudunud toona programmist sõjalennukite ülelend Punasest väljakust.

The Telegraphi väliskorrespondent Roland Oliphant märkis, et president Putini kõne oli uutest mõtetest täiesti lage ja paraad tavapärasest tunduvalt kesisem. Kui Venemaa sõjamasin oleks tegutsenud Ukrainas plaanitud eduga, siis oleks võinud täna kuulda Putini võidukõnet. Seda siiski õnneks ei saabunud, sest praegu mingisugust võitu kuulutada oleks olnud ilmselge vale – pole ju venelastel õnnestunud täielikult vallutada isegi Mariupolit. Siiski oli Putinil ilmselt juba algselt plaanis võrrelda Ukraina sõda II maailmasõjaga, kuna see suurendaks venelaste toetust tema praegusele invasioonile. Ilmasõda on ta ka varem oma poliitiliste huvide nimel ära kasutanud.

Paljudele võis tulla üllatusena, et Putin ei kuulutanud kõnes Ukrainale ametlikku sõda ega teatanud mobilisatsioonist. Oliphanti hinnangul võivad need otsused olla jätkuvalt laual, ent poliitiliste ja majanduslike riskide tõttu pole veel midagi kindlat paigas. „Mis iganes põhjusel, otsustas Putin, et tema tänavune Punase väljaku kõne – mis on olnud traditsiooniliselt pigem jutlus kui poliitiline kõne – pole õige aeg rahva šokeerimiseks,“ märkis Oliphant. Avalikkuse ees oli vaja siiski Ukraina sõda õigustada ja seda riigipea sisuliselt kogu kõne vältel, toonitades, et kui tema poleks sõda alustanud, oleks saabunud hoopiski suurem sõda (Putini mõistes Lääne poolt).

Venemaa läbirääkijate delegatsiooni juhi ja endise kultuuriministri Vladimir Medinski käest küsiti, kas ta õnnitleb võidupüha puhul ka Ukraina läbirääkijaid. Pahura ilmega Medinski pomises ajakirjanikule vastu: „Alles siis, kui me oleme nad alistanud.“