„Putin on sõjakurjategija, nii et ma ei näe mõtet temaga rääkida,“ ütles peaminister Kaja Kallas intervjuus Helsingin Sanomatile. Kaja Kallase sõnul ei tohiks Venemaa ohtu tolereerida. „Ainus asi, mida peame kartma, on hirm,“ tsiteeris ta Roosevelti.

Tema sõnul on Venemaa harjunud „meie hirmudega mängima“ ja me ei tohiks sellele järele anda. „Oleme seda aastaid tõestanud. Näiteks on nad ähvardanud tuua Iskander-raketid NATO piiridele lähemale. Aga seal on nad olnud juba aastaid. Need on ähvardused ja neid tuleks sellisena käsitleda.“

Kallase hinnangul tooks Soome ja Rootsi liitumine NATOga Eestile ja teistele Balti riikidele kaasa olulise julgeolekutõusu ning hõlbustaks kolmiku kaitsmist võimalikus suures sõjas. Kaarti vaadates on näha, et Balti riigid lakkaks olemast NATO „poolsaar“, mis oleks Venemaa rünnakule väga haavatav, kui Soome NATOga liituks.

„Palun kõigil meie kodanikel – ja eriti praegu – mitte ignoreerida õhuhäiresignaale. Palun, see on teie, teie laste elu nimel. Samuti järgige selgelt linnades ja kogukondades kehtivaid avaliku korra ja liikumiskeelu eeskirju. Suur oht on astuda Vene sõjaväe järel maha jäänud miinidele,“ ütleb Zelenskõi videopöördumises.

Venelased tahavad okupeerida Severodonetski linna, et „seda saaks Vene rahvale suure võiduna maha müüa“, ütles Ida-Ukraina kõrge ametnik, vahendab CNN.

„Muidugi tahavad nad Severodonetskit, sest see on linn – piirkonna keskus. Muidugi võib selle rahvale suure võiduna maha müüa,“ ütles Luganski oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Serhii Haidaõi Telegramis.

Severodonetskit, mis oli Ida-Ukraina oluline tööstuskeskus, on Vene väed juba nädalaid rünnanud ja suures osas hävinud. Kuid Ukraina väed on jäänud linna ja selle ümbrusesse. „Meie rahvuskaart on jätkuvalt seal ja tõrjub kõik vaenlase rünnakud,“ ütles ta.

Berliinis keelustati Ukraina lipud ja sümboolika 8.-9.mai üritustel. Berliini oodati ohvreid mälestama umbes 20 000 ukrainlast.

Berliinis on sõja lõpu 77. aastapäeva tähistamiseks on registreeritud umbes 50 meeleavaldust ja mälestusüritust. Selles kontekstis eeldab Berliini politsei „väga tundlikku riskiolukorda“. Ühelt poolt tahetakse kaitsta „väärikat mälestuspäeva“ ja samal ajal takistada „mälestamise ära kasutamist eskalatsiooniks“, ütles Berliini politseijuht Barbara Slowik reedel.

Politsei on seetõttu välja andnud üldmääruse, mis sisaldab mitmeid keelde kokku 15 kohas. Seal on keelatud näiteks vormiriietuse või vormiriietuse osade ja sõjaväetunnuste kandmine, Vene või Ukraina sõjaväemuusika mängimine ning Nõukogude, Venemaa ja Ukraina lippude kandmine.

„Venemaa okupeerib Hersonit igavesti!,“ ütles üks Venemaa parlamendisaadik Ukraina lõunaosas linna visiidil olles. „Venemaa on siin igavesti. Selles ei tohiks olla kahtlust. Minevikku tagasi ei saa,“ ütles Andrei Turtšak oma valitseva partei Ühtne Venemaa avalduses.

Hersonist sai kaks kuud tagasi esimene Ukraina linn, mis Venemaa vägede kätte langes ning eelmisel nädalal teatasid võimud, et Moskva kontrolli normaliseerimisel võetakse peagi kasutusele Vene rubla.

Eraldi Telegrami postituses näitas Turtšak pilte sellest, kuidas ta mälestusmärgile lilli asetas ja ta ütles, et linnas käivad ettevalmistused Venemaa iga-aastase võidupüha tähistamiseks kolme päeva pärast.

„Esimest korda üle paljude aastate tähistavad Hersoni inimesed seda suurt püha taas meiega,“ ütles ta. „Inimesed on seda juba pikka aega oodanud.“

Ukraina asepeaminister Irina Vereštšuk ütles, et reedel evakueeriti Mariupolis asuvast Azovstali terasetehasest vähemalt 50 tsiviilisikut. „Täna õnnestus meil Azovstalist välja tuua 50 naist, last ja vanurit. Homme hommikul jätkame evakuatsioonioperatsiooni,“ ütles Vereštšuk oma sotsiaalmeediakanalitesse postitatud avalduses.

Ukraina ametnikud olid varem öelnud, et nad ei saa kommenteerida ÜRO ja Rahvusvahelise Punase Risti korraldatavat tsiviilisikute evakueerimist Azovstali tehasest. Venemaa riigimeedia teatas reedel, et kahe bussiga evakueeriti tehasest välja 25 tsiviilisikut.

Reuters: Biden allkirjastab lähipäevil uue 100 miljoni dollari suuruse relvapaketi Ukraina jaoks. Reutersi sõnul sisaldab pakett tõenäoliselt rohkem haubitsate laskemoona.

ÜRO Maailma toiduprogramm ütleb, et inimesed kogu maailmas nälgivad, kui Ukraina sadamaid Mustal merel niipea uuesti ei avata.

„Me peame need sadamad avama, et toit saaks liikuda Ukrainasse ja sealt välja. Maailm vajab seda, sest sajad miljonid inimesed kogu maailmas sõltuvad nendest tarnetest,“ ütles programmi tegevdirektor David Beasley.

„Praegu on Ukraina viljahoidlad täis.“ WFP on mures, et kui silohoidlaid varsti ei tühjendata, pole selle suve saaki kusagil hoida, mis põhjustab tohutut raiskamist ja tõstab ülemaailmseid toiduainete hindu veelgi.

Hollandis aretati Ukraina värvides tulbid.

Putin vihjab tuumasõjale, näidates paraadil viimsepäeva lennukit.

Venemaa iga-aastane 9. mai paraad hõlmab lendu „lõpupäeva“ lennukiga Il-80, mis kannaks tuumasõja korral Venemaa võimsaimat pommi, teatas Venemaa kaitseministeerium Reutersi teatel.

Lennuk osaleb võidupüha paraadil esimest korda alates 2010. aastast. Paraadil osalevad ka ülehelikiirusega hävitajad ja strateegilised pommitajad Tu-160.

Rohkem kui 95% Mariupoli hoonetest on hävinud, ütles Ukraina peaminister Denõs Shmõihal intervjuus Poola telekanalile TVP. „Tsiviilohvrite arv on kümneid kordi suurem kui hukkunud sõjaväelaste arv. See viitab sellele, et tegemist on sõjakuritegudega, see on ukrainlaste genotsiid,“ rõhutas ta.

Moskva politsei kannab nüüd poolautomaatrelvi ja vahistab noori naisi tantsimise eest.

Esimene kahest bussist, mis evakueerisid ümberpiiratud Azovstali terasetehasest tsiviilisikuid, on nüüd jõudnud lähedalasuvasse Bezimenne linna, mis on Moskva kontrolli all, vahendab BBC.

Venemaa riiklik uudisteagentuur RIA Novosti teatab, et Azovstali tehasest lahkus teine evakuatsioonibuss, mille pardal oli 13 tsiviilisikut, sealhulgas laps. See on lisaks eelmisele 12-liikmelisele tsiviilisikute rühmale, kes väidetavalt lahkusid tehasest varasema bussiga. RIA Novosti andmetel oli esimese bussi pardal neli last. Operatsioon on osa ÜRO ja Punase Risti kolmandast evakueerimiskatsest, et tagada ohutu läbipääs umbes 200 tsiviilisikule, kes on tohutus tööstuspiirkonnas lõksus.

Ukraina president Zelenskõi ja Eesti välisminister Liimets kätt surumas.

Harkivi oblastis toimunud erioperatsiooni käigus võtsid Ukraina väed vangi 11 Vene snaiprit.

„Veel mõni aasta tagasi oli Eesti avalikus ruumis pea 200 nõukogude aja monumenti, mida ei olnud ära viidud,“ räägib Tamm. „Need on kas kodustatud või ei tekita mingeid emotsioone. Kui mööda Eestit ringi sõita, leiab siit-sealt heinamaalt või parginurgast nõukogude monumendi, mis on kinni kasvanud ja millele tähelepanu eriti ei pöörata.“

Ärevatel aegadel saavad aga monumendid uue tähenduse ja elutute asjade peal on ju end lihtne välja elada. Viimastest päevadest on näiteid palju – punaarmee sõdurite mälestusmärkide sodimised Otepääl ja Tehumardil, Kaitseväe kalmistu Aljošast rääkimata.

Alates Venemaa sõja algusest Ukrainas on Venemaale küüditatud üle 500 000 ukrainlase, ütles president Volodõmõr Zelenskõi reedel Islandi parlamendi ees peetud kõnes. „Neid sunniti sinna minema. Nende dokumendid ja sidevahendid konfiskeeritakse. Nad saadetakse selle võõra maa kaugematesse piirkondadesse, et seal assimileeruda,“ ütles Zelenskõi. Ta rõhutas, et väljasaadetud ukrainlaste arv ületab isegi Islandi kogurahvaarvu.

Presidendi sõnu pole Venemaa sõjale Ukrainas pole kiiret lõppu, ta ei näe, et Venemaa sooviks seda sõda lõpetada.

Dagestanist pärit okupant, kes naasis Ukrainast moonutatud näoga, kohtus partei „Ühtne Venemaa“ saadikutega. Koos lauldakse Gazmanovi laulu „Edasi, Venemaa“.

Kaardil on kujutatud viit Ukraina asulat, mille üle Ukraina relvajõud on viimase 24 tunni jooksul kontrolli taastanud.