Ülevalt alla ja vasakult paremale: endine keskkonnaminister Tõnis Mölder, endine keskkonnaameti peadirektor Riho Kuppart, haridus- ja teadusminister Liina Kersna, endine haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets, kultuuriminister Tiit Terik ja endine muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie.

Foto: Kollaaž (2 × Sven Arbet / Ekspress Meedia, 2 × Tiina Kõrtsini, Priit Simson / Ekspress Meedia)
Priit Pärnapuu 7. mai 2022 10:00

Riigikontroll on aastaid juhtinud tähelepanu juhtudele, kus ametnikud saavad seadusega lubatust suuremaid preemiaid. Kõik jätkub aga vanaviisi. Ka 2021. aastast leiab nimekaid näiteid, kus preemiate suurus ületab seadusega lubatu kordades. Iha suurte boonuste järele on koguni nii suur, et justiitsministeeriumisse läks ettepanek kaotada senine ülempiir sootuks: edaspidi võiks saada lahkuvale asutuse juhile maksta igati seaduslikult senisest kordades suuremat hüvitist.

Kord aastas, aprilli lõpus, avaldab rahandusministeerium riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste palgaandmed. Nii nagu varasematel aastatel, leiab ka eelmisel nädalal avalikustatud andmetest juhtumeid, kus avaliku teenistuse seaduses olev nõue, et aasta jooksul tohib ametnikule maksta muutuvpalka ehk preemiaid, lisatasusid ja tulemustasusid maksimaalselt 20% tema aastasest põhipalgast ehk 2,4 kuupalka, on lõhki. Kuidas on nii suured preemiad seadusega kooskõlas? Järgnevalt kõnekamad näited.

Edasi lugemiseks: