Õhuvaade võimalikust pommirünnakus Mariupolis asuvale Azovstali kompleksile. Videot olevat vahendanud okupeeritud nn Donetski Rahvavabariik.
Foto: Reuters/ScanpixKätte on jõudnud sõja 71. päev. Azovstali metallitehases on toimunud verised lahingud. Venemaa armee lubas kehtestada kolmeks päevaks relvarahu, et kompleksi lõksu jäänud tsiviilelanikud saaksid lahkuda. Seni pole aga Vene relvarahud kuigi edukalt toiminud.

Olulisemad sündmused:
Ukraina relvajõudude juht Valeri Zalužnõi teatas, et Ukraina väed on nüüdseks üle läinud vastupealetungile Harkivi lähedal ja Venemaa poolt okupeeritud Izjumi linnas Harkivi oblastis. Ta lisas, et ägedad lahingud jätkuvad Luhanski oblastis Popasna, Kreminna ja Torske ümbruses, kuhu on suunatud Vene okupantide põhilised jõupingutused.
Kremli kõrge ametniku sõnul Venemaa kontrolli all olevatel aladel Donetskis ja Luhanskis võidupüha paraadi ei toimu. Ukraina ajalehe Pravda andmetel oleks see esimene kord, kui Luhanskis ja Donetskis ei toimu 9. mai paraad pärast 2014. aastat, mil Venemaa vallutas need territooriumid.
Vene väed tahavad Mariupolis võidupüha tähistada.
AP: Mariupoli teatri pommitamises hukkus arvatavalt 600 inimest
Venemaa sõjavägi teatas, et avab alates neljapäevast kolmeks päevaks humanitaarabikoridorid ümberpiiratud Azovstali terasekompleksist. Sel ajal lõpetavad Vene väed sõjalise tegevuse ja viivad üksused ohutusse kaugusesse. Azovstali kaitsjate sõnul ei pidanud Venemaa aga lubadusest kinni.
Azovi rügemendi sõdurite ülem Azovstali tehases kolonelleitnant Denõs Prokopenko sõnul toimuvad kompleksis rasked lahingud pärast seda, kui Vene väed tungisid selle perimeetrisse „Juba kaks päeva on vaenlane tehase territooriumile tunginud. Käivad rasked verised lahingud,“ sõnas ta.
Dnipropetrovski oblasti sõjaväevalitsuse juht Valentõn Reznitšenko teatas kahest raketilöögist Dnipro linnale. Tema sõnul tulistas ühe raketi alla õhutõrjesüsteem ja teine tabas raudtee infrastruktuuri.
Ukraina ja Saksamaa saavad taas paremini läbi: Zelenskõi vestles Steinmeieriga telefonitsi ja kutsus Saksamaa juhid Kiievisse külla.
Iisraeli peaminister Naftali Bennetti kantselei teatas neljapäeval, et Vladimir Putin palus välisminister Sergei Lavrovi natsikommentaari pärast vabandust.
EL-i lennuohutusagentuur hoiatas, et lennufirmad võivad Ukraina sõja tõttu olla kõrgendatud ohus. Asutus ütles avalduses, et tsiviillennukid võivad kogemata sihikule sattuda ja lennufirmasid võivad tabada küberrünnakud konflikti ajal.
Venemaa oluline liitlane, Valgevene liider Aljaksandr Lukašenka kaitses sõda Ukrainas, osutades samas, et see ei ole läinud plaanipäraselt ja operatsioon on venima jäänud.
Saksamaa toetab Ukrainat täiendava 130 miljoni dollari suuruse humanitaarabiga, teatas Saksamaa kantsler Olaf Scholz.
NATO võib suurendada oma kohalolekut Läänemere ja Rootsi piiride ümbruses, kui Rootsi otsustab alliansi liikmeks astuda, ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg.
Fidži võimud pidsid kinni Vene oligarhile Suleiman Kerimovile kuulunud 300 miljoni dollarit väärt luksusjahi pärast seda, kui USA justiitsministeerium taotles selle kinnipidamist sanktsioonide rikkumise ja väidetava korruptsiooniga seotuse tõttu.
60. sõjapäeva blogi saab lugeda SIIT. 61. päeva blogi saab lugeda SIIT. 62. sõjapäeva blogi saad lugeda SIIT. 63. sõjapäeva blogi saab lugeda SIIT. 64. sõjapäeva blogi saab lugeda SIIT. 65. sõjapäeva blogi leiad SIIT. 66. sõjapäeva blogi leiad SIIT. 67. sõjapäeva blogi asub SIIN. 68. päeva blogi loe SIIT. 69. sõjapäeva blogi asub SIIN. 70. sõjapäeva blogi on SIIN.
Kokkuvõte neljapäeva sündmustest:
Bush: Zelenskõi on meie aja Churchill
USA endine president George W. Bush pidas neljapäeva hommikul videokõne Ukraina president Volodõmõr Zelenskõiga ja postitas sellest pildi Instagrami.
Bush nimetas Zelenskõid meie aja Winston Churchilliks ning tänas presidenti riigijuhtimise, eeskuju ja vabadusele pühendumise eest.
Saksamaa välisminister Baerbock külastab Ukrainat, ütles kantsler Scholz.
Scholz kinnitas, et Tšehhi tarnib raskerelvi Ukrainasse, Saksamaa aitab need asendada.
German Foreign Minister Baerbock will visit Ukraine, Chancellor Scholz said. Zelenskyy and Steinmeier held "good talks" earlier on Thursday.
— Euromaidan Press (@EuromaidanPress) May 5, 2022
Scholz confirmed🇨🇿Czechia will deliver heavy weapons to🇺🇦Ukraine, while🇩🇪Germany will help to replace themhttps://t.co/vPqrHRVnPO
Suur plahvatus Kramatorskis Energomashspetsstali tehase lähedal.
Large explosion in Kramatorsk near the Energomashspetsstal plant pic.twitter.com/ZTDYFg0l35
— D.Emery (@DemeryUK) May 5, 2022
Azovstalis tegutsev moslemist ukraina meedik pöördub Erdoğani poole palvega, et Türgi evakueeriks ellujäänud merelt. „Lõpetage see õudusunenägu... inimesed surevad nälga ja ravimite puudusesse... meil pole aega. Ma ei tea, kas ma olen homme veel elus.“
Muslim Ukrainian Medic at Azovstal appeals to Erdogan for Turkish evacuation of remaining survivors by sea. “Stop this nightmare…people are dying of hunger and lack of medicine.. we don’t have time. I don’t know if I will be here tomorrow.” Exhaustion palpable. https://t.co/G9N8b4OZpx
— Roland Oliphant (@RolandOliphant) May 5, 2022
Fidži võimud pidasid kinni Vene oligarhile Suleiman Kerimovile kuulunud 300 miljoni dollarit väärt luksusjahi pärast seda, kui USA justiitsministeerium taotles selle kinnipidamist sanktsioonide rikkumise ja väidetava korruptsiooniga seotuse tõttu.
Luksusjaht Amadea on 105 meetrit pikk ja sellel on kaheksa kajutit, VIP-kabiin ja kopteriväljak. USA peaprokurör Merrick Garland ütles, et osakond soovib selgeks teha, et Vene režiimi võimaldavate kurjategijate varadel pole peidupaika.Kerimov on Venemaa Gazpromi osaomanik ja Venemaa valitsuse ametnik.
See on Uzhgorodi riikliku ülikooli professor Fedor Shandor, kes peab oma õpilastele loengut.
What do you think this person is doing?
— Euromaidan PR (@EuromaidanPR) May 5, 2022
This is a professor of Uzhgorod National University Fedor Shandor.
He LECTURES to his students! pic.twitter.com/AzX8EmKmp7
Ka täna õhtul on jätkunud Vene vägede rünnakud.
Vene mürsutules hukkus Harkivis 15aastane poiss, kes aitas loomi loomaaiast evakueerida, teatas Feldmani ökopargi loomaaia omanik, vahendab BBC. Veel kaks inimest said rünnakus raskelt haavata, lisas ta.
Kramatorskis filmiti suurt raketti, mis lõi kogu taeva valgeks ja tervelt 15 sekundit hiljem saabus helilaine.
Another big incoming missile in #Kramatorsk.
— Tim White (@TWMCLtd) May 5, 2022
The sky lights up and a full 15 seconds later the sound wave arrives.#SaveUkraine #StandWithUkraine️ #StopRussia pic.twitter.com/EjWrtci8PL
Vaade Venemaa rünnakutes hävinud maailma suurima kaubalennuki Antonov An-225 Mriya rusudele Hostomelis.
A view of the wreckage of Antonov An-225 Mriya, the world's largest cargo plane that was destroyed by Russia's attacks, in Hostomel, #Ukraine#RussianWarCrimes pic.twitter.com/xntG1P45wn
— Stratcom Centre UA (@StratcomCentre) May 5, 2022
Mariupol on hävinud, elanikud on põgenenud, vegeteerivad keldrites või surnud. Ja üks esimesi samme vene okupantide poolt on ukrainakeelsete kohanimesiltide vahetamine venekeelsete vastu. Samal ajal kui Azovstali ümbruses lahingud veel käivad.
Mariupol is destroyed,the inhabitants have fled, vegetate in cellars or died.And one of the 1st steps taken by the Russian occupiers is to exchange the Ukrainian-language place-name signs for Russian-language ones
— Mikhail Khodorkovsky (English) (@mbk_center) May 5, 2022
While fighting is still going on around Azovstal
via @thomas_dudek pic.twitter.com/bwJEoK2kiq
Biden ja Scholz ei tunnusta Venemaa territoriaalset ülevõtmist Ukrainas. Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz ja USA president Joe Biden leppisid 5. mail toimunud üleskutses kokku, et nad ei tunnista Venemaa territoriaalseid edusamme Ukrainas, ütles Saksamaa valitsuse pressiesindaja.
⚡️ Biden, Scholz won't recognize Russian territorial gains in Ukraine.
— The Kyiv Independent (@KyivIndependent) May 5, 2022
German Chancellor Olaf Scholz and US President Joe Biden agreed in a call on May 5 that they wouldn’t acknowledge any Russian territorial gains in Ukraine, a German government spokesperson said.
NATO võib suurendada oma kohalolekut Läänemere ja Rootsi piiride ümbruses, kui Rootsi otsustab alliansi liikmeks astuda, ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg neljapäeval, vahendab CNN.
Intervjuus Rootsi avalik-õiguslikule ringhäälingule SVT vastas ta, kuidas NATO kaitseks Rootsit võimaliku taotlusprotsessi ajal. „Selleks on erinevaid viise. Kuid olen veendunud, et leiame lahendused Rootsi julgeolekuvajadustele üleminekuperioodil alates Rootsi kandideerimisest kuni liikmeks saamiseni.“
Stoltenberg rõhutas, et alates hetkest, mil Rootsi otsustab liikmeks taotleda ja NATO soovib, et Rootsi ühineks, on NATO-l väga tugev kohustus tagada Rootsi julgeolek. „Meil on selle märgistamiseks erinevaid viise, sealhulgas NATO ja NATO vägede kohaloleku suurendamine Rootsi ja Läänemere ümbruses,“ ütles peasekretär.
Rootsi välisminister Ann Linde ütles 29. aprilli pressikonverentsil, et ühtegi otsust liikmesuse kohta ei tehta enne 13. maid, mil on kavas esitada Rootsi parlamendi analüüsiaruanne liikmesuse kohta.
Saksamaa toetab Ukrainat täiendava 130 miljoni dollari suuruse humanitaarabiga, teatas Saksamaa kantsler Olaf Scholz. Raha aitab tugevdada Ukraina vastupanu Venemaa rünnakutele, ütles Scholz, lisades, et Saksamaa kavatseb anda Ukrainale veel 147 miljonit dollarit riigi arengu rahastamiseks.
„Iga päevaga, mis möödub pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse, iga Vene sõdurite poolt toime pandud julmusega meie otsustavus ja ühtsus ainult tugevneb,“ ütles Scholz. „Oleme kindlalt otsustanud: Putin ei tohi seda sõda võita. Ja ta ei võida seda.“
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kutsub üles koostama Marshalli ülesehitusplaani kaasaegset versiooni. Zelenskõi sõnul vajaks tema riik turvalise elu juurde naasmiseks raha, tehnoloogiat, spetsialiste ja kasvuväljavaateid. „See on investeering kogu Kesk- ja Ida-Euroopa stabiilsusse,“ ütles ta.
Mariupoli Azovstali terasetehasest evakueerimise teine etapp on alanud, ütles Donetski oblasti sõjaväekuberner CNN-ile. Kuid ta pole kindel, kas see annab tulemusi. „Võin öelda, et evakuatsioonimeetmete teine etapp ja evakuatsioonioperatsioon on alanud, kuid ma ei taha midagi ette öelda, pigem teavitan avalikkust, kui see on lõppenud, kui erioperatsioon on tulemusi andnud,“ ütles Pavlo Kõrõlenko.
„Venemaa föderatsioon teeb mõnikord kõike nii, et kokkulepped muudkui muutuvad, nii et ma räägiksin pigem evakueerimise teise etapi tulemustest,“ selgitas ta, lisades, et Azovstali on jäänud umbes 200 tsiviilisikut.
Venemaa oluline liitlane, Valgevene liider Aljaksandr Lukašenka kaitses sõda Ukrainas, osutades samas, et see ei ole läinud plaanipäraselt. Ta ütles uudisteagentuurile AP, et operatsioon on venima jäänud.
Lukašenka ütles intervjuus AP-le, et Venemaa juhil ei jäänud muud üle kui tegutseda, sest Ukraina „provotseerib Venemaad“. Kuid ta lisas: „Ma ei ole sellesse probleemi piisavalt süvenenud, et öelda, kas see läheb plaanipäraselt, nagu venelased ütlevad, või nagu mina seda tunnen. Tahan veel kord rõhutada: mulle tundub, et see operatsioon on venima jäänud.“
Lukašenka ütles, et soovib, et sõda lõppeks, öeldes, et Valgevene on teinud ja teeb kõik selle peatamiseks.
Nimetades olukorda Ukrainas sõjaks, eemaldus ta Venemaa enda kirjeldusest invasioonist kui sõjalisest erioperatsioonist. Lukašenka ütles ka, et igasugune vihje, et Venemaa võib Ukraina vastu tuumarelva kasutada, on vastuvõetamatu, sest see asub nende kõrval, kuid lisas, et ta ei tea, kas Moskva kavatseb neid kasutada.
Kuigi Valgevene on pakkunud platvormi Vene vägedele, ei ole see oma vägesid sinna saatnud. Kolmapäeval alustas Valgevene kiireid sõjaväeõppusi, mis riigi sõnul Ukrainat ei ohusta.
Venemaa sanktsioone ei tühistata ilma Ukraina nõusolekuta, ütles Saksamaa kantsler Scholz ajakirjale Stern antud intervjuus.
⚡Sanctions from Russia will NOT be lifted without Ukraine's consent: Germany's chancellor Scholz told Stern magazine in an interview.
— UkraineWorld (@ukraine_world) May 5, 2022
Esimene pulm vabastatud Butšas.
First wedding in released Bucha pic.twitter.com/K8AtRuesAb
— Iuliia Mendel (@IuliiaMendel) May 5, 2022
Jaapan kasutab tuumareaktoreid, et vähendada sõltuvust Venemaa energiast. Jaapan suurendas oma sõltuvust Vene gaasist alates tuumareaktorite sulgemisest pärast Fukushima katastroofi 2011. aastal.
⚡️Japan to use nuclear reactors to reduce dependence on Russian energy.
— The Kyiv Independent (@KyivIndependent) May 5, 2022
Japan has been increasing its reliance on Russian gas since shutting down nuclear reactors after the Fukushima disaster in 2011.
Järjekordne uus video Venemaa jätkuvast ja lakkamatust Azovstali terasetehase pommitamist Mariupolis.
Yet another new video released this evening of #Russia's continued and incessant bombing of the #Azovstal steel works in #Mariupol'
— Tim White (@TWMCLtd) May 5, 2022
The time stamp says this was taken half an hour ago - the shadows are long, so could be accurate. pic.twitter.com/72jBJQwgde
EL-i lennuohutusagentuuri (EASA) regulaator hoiatas, et lennufirmad võivad Ukraina sõja tõttu olla kõrgendatud ohus, vahendab BBC.
Asutus ütles avalduses, et tsiviillennukid võivad kogemata sihikule sattuda ja lennufirmasid võivad tabada küberrünnakud konflikti ajal. „Nagu näitavad varasemad sõjad, on segastel sõjarinnetel vale tuvastamine lihtne,“ ütles regulaator.
2014. aastal kukkus Malaysia Airlinesi lennuk alla Ida-Ukraina kohal lennates pärast seda, kui seda tabas Venemaal toodetud rakett Buk. „Kui lisame ka navigatsiooni- ja/või identifitseerimisvahenditega seotud elektrooniliste abivahendite takerdumise tõenäosuse, on lihtne näha, et süütud õhusõidukid võivad sattuda rakettide või radarrelvade alla,“ lisas EASA. Lisaks on oht, et sõjaliste operatsioonide jaoks kasutatakse tsiviillennujaamu.