Inimesed Azovstal tehase ees 2. mail 2022.

Foto: Reuters/Scanpix
Ohtuleht.ee 3. mai 2022 20:53

Käes on sõja 69. päev. Esmaspäeva õhtul tabas raketilöök Odessa ühiselamut, suri 14aastane poiss. ÜRO teatel on Ukrainas tapetud üle 3100 tsiviilelaniku. Pühapäevase päästeoperatsiooni käigus Azovstalist evakueeritud tsiviilisikud jõudsid Ukraina kontrolli all olevasse Zaporižžjasse.

Olulisemad sündmused:

  • Venemaa välisminister Sergei Lavrov saab kõvasti nahutada Iisraelis, kuna ütles, et Saksamaa diktaator Adolf Hitler oli juudi verd.

  • USA luure teatel püüab Venemaa annekteerida Donetski ja Luganski oblastid mai keskpaigaks. Luureraporti andmetel tahab Venemaa korraldada mai keskel referendumid Venemaaga ühinemise küsimuses ja samasugune plaan on paigas Hersoni jaoks.

  • Ukraina luure: Venemaa võib peagi välja kuulutada üldmobilisatsiooni. Kuulda on spekulatsioone, et ehk koguni 9. mail. Selle tagajärjeks võib aga olla sõja populaarsuse järsk vähenemine Vene rahva seas.

  • CNNi teatel võib Putin kuulutada Ukrainale ametlikult sõja. Kõige varem võib see ekspertide hinnangul toimuda 9. mail.

  • Esimesed Azovstali tehasest päästetud jõudsid turvalisse paika, kuid samal ajal alustasid Vene väed tehasele järjekordset pealetungi.

  • Sõja algusest on Ukrainast Venemaa territooriumile evakueeritud peaaegu 1,1 miljonit inimest, teatasid Vene ametiisikud teisipäeval.

  • Venemaa kaitseministeeriumi andmetel on nendest 200 000 lapsed.

  • ÜRO teatel evakueeriti Azovstalist 101 inimest, kelle seas oli 17 last, noorim neist kõigest pooleaastane

  • Vladimir Putin ja Prantsuse president Emmanuel Macron pidasid esimest korda pärast 29. märtsi telefonivestluse. Putin olevat Macronile öelnud, et Lääs „ignoreerib Ukraina sõjakuritegusid". Kreml ütles ka, et Lääs peab lõpetama relvade tarnimise Ukrainale, lisades, et Kiiev ei võta konflikti lõpetamise kõnelusi tõsiselt.

  • Linnapea Oleksandr Markušin ütles, et Irpini linnast leiti pärast Vene vägede väljumist 290 tsiviilisiku surnukehad.

  • Vene väed ründasid teisipäeva õhtul tiibrakettidega mitmeid Ukraina piirkondi: Lvivi, Kiievit, Odessat ja Dniprot. Lvivis said rünnakus kahjustada mitmed elektrialajaamad, mistõttu jäid mõned linnaosad elektrita. Mitmetes piirkonnas sai tõsiselt viga ka raudteeinfrastruktuur.

  • Vähemalt 17 hukkus pärast seda, kui tsiviilbuss põrkas Rivne piirkonnas kokku kütuseveokiga.

    60. päeva sõjablogi saab lugeda SIIT. 61. päeva sõjablogi saab lugeda SIIT. 62. sõjapäeva blogi saad lugeda SIIT. 63. sõjapäeva blogi saab lugeda SIIT. 64. sõjapäeva blogi saab lugeda SIIT. 65. sõjapäeva blogi leiad SIIT. 66. sõjapäeva blogi leiad SIIT. 67. sõjapäeva blogi asub SIIN. 68. päeva sõjablogi loe SIIT.

00:03

Ukraina armee poolt Vene okupatsiooni alt vabastatud Borodjankas päästsid Ukraina tuletõrjujad kassi, kes oli nädalateks venelaste hävitatud hoones lõksus. Ukrainlased kasutavad vaprat kassi nüüd vastupanu ja vastupidavuse sümbolina.

23:54

Zakarpattia sai esimese raketilöögi pärast Venemaa sõja algust. See tabas Volovetsi raudteejaama lähedal asuv alajaama. Aknad on kahjustatud, raketi killud purustasid läheduses autosid, gaasita on 57 maja.

23:05

Ta hoiatas oma naabreid, kuid ei jäänud kahjuks ise ellu: 15 aaastane poiss suri 2. mail Odessale toimunud raketirünnaku tagajärjel. Ta jooksis eakate naabrite juurde neid õhurünnakust teavitama, kuna neil polnud telefonis vajalikke äppe.

23:03

Lvivi elektrialajaamas puhkes tulekahju, mis tekkis raketirünnaku tagajärjel, kustutatakse praegu, ütles linnapea Andri Sadovõi. Tema sõnul sai rünnakus vigastada üks inimene.

22:47

Vene väed tabasid täna kuut raudteejaama Ukraina keskosas ja läänes, teatas Ukraina Raudtee juht Oleksandr Kamõšõn. Seetõttu hilineb 14 rongi. Taristukahjustused on tõsised.

22:21

See on annetus kuueaastaselt Läti poisilt, kes selle vabatahtlikele üle andis. Ta ütles, et see oli sääst, mida ta oli kogu oma elu kogunud. Aga ta ei taha, et inimesed Ukrainas sureksid. „See laps, kes andis kõik, mis tal oli, tähendab meile mitte vähem kui miljonites välisabi.“

22:20

Kaks raketti tabasid Kirovohradi oblasti raudteeinfrastruktuuri, on hukkunuid ja haavatuid. Õhukaitsejõud tulistasid alla veel kolm Odessa oblastile suunatud raketti, teatas operatiivjuhatus.

21:56

Vähemalt 17 hukkus pärast seda, kui tsiviilbuss põrkas Rivne piirkonnas hiljutise õhuhäire ajal kokku kütuseveokiga, põhjuseid uuritakse.

21:21

Lvivi linnapea Andri Sadovõi sõnul sai Lvivis raketirünnakus kahjustada 2 elektrialajaama. Ukraina Raudtee teatas, et Lvivi suunduvad rongid hilinevad, kuna venelased võtsid sihikule raudteetaristu osaks olevad alajaamad.

20:52

Lvivi linnapea teatas elektrita linnaosadest.

20:41

Paljudes Ukraina piirkondades toimusid pärast tundidepikkust õhuhäiret plahvatused. Venemaa saatis Ukraina linnade pihta kümneid tiibrakette, mõned jäid õhutõrjele vahele. Lvivist teatati 5 suurest plahvatusest, sihtmärkideks olid ka Kiiev, Odessa ja Dnipro.

20:26

BBC kirjeldab, millistes oludes elasid Mariupoli linna terasetehasesse peitunud inimesed. Venelased aina pommitasid seda, ainsad varud olid Ukraina sõdurite poolt kätte antud toit.

Katarina püüdis iga päev oma kahte last vanuses 6 ja 11 rahustada, et kõik saab korda – isegi kui ta ise seda ei uskunud. „Hommikul ja ööl pommitati meid. Suurtükivägi, raketid, õhulöögid. Meie lapsed ei saanud magada. Nad nutsid. Nad olid hirmul. Ja meie samuti. Oli mitu korda, kui olime kaotamas lootust, et kunagi välja pääseme. Meil on ülimalt hea meel olla Ukrainas.“

Irene kõrval oli tema 17aastane tütar, see oli vähemalt lohutus. „Elasime lootuses, et iga päev on viimane päev selles põrgus. Et läheksime koju rahulikku Mariupoli, aga praegu pole seda olemas.“

ÜRO ja Punase Risti operatsioon on olnud keeruline ja kohati ohtlik. Kohapeal viibinud ÜRO töötajad leidsid, et ala oli täis maamiine ja ühel hetkel pidid nad pärast suurtükirünnakut tagasi tõmbuma. Nad päästsid 101 inimest – see on selles sõjas humanitaarabi jaoks haruldane edusamm. Kuid veel sadu on endiselt kinni tehase all olevates labürinditaolistes tunnelites.

20:09

Irpini linnapea Oleksandr Markušin ütles teisipäeval, et Irpini linnast leiti pärast Vene vägede väljumist 290 tsiviilisiku surnukehad. Markushin ütles Facebookis tehtud avalduses, et 185 hukkunut on tuvastatud, kellest enamik olid mehed. Surma põhjuseks olid „pommikillud ja laskehaavad“. Markušini sõnul surid vähemalt viis hukkunut ajutrauma ja nälja tagajärjel. Viis elanikku lasti maha kõrghoone hoovis ja laste arenduskeskuse ruumides.

19:48

Macron pärast telefonikõnet Putiniga: Venemaa peab agressiooni lõpetama

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Vladimir Putin pidasid täna kahetunnise telefonikõne. Prantsusmaa presidendi kantselei teatas nüüd, et Macron nõudis relvarahu ja ütles taas, et Venemaa agressiooni tagajärjed on äärmiselt tõsised.

Macron väljendas muret olukorra pärast Donbassis ja Mariupolis ning kutsus Venemaad lubama evakueerimist Azovstali tehasest.

Ta kutsus Venemaad täitma oma kohustusi ÜRO julgeolekunõukogu alalise liikmena ja tegema lõpu sellele laastavale agressioonile.

Macron on varem pälvinud mõningast kriitikat selle eest, et ta peab Venemaa diktaatoriga mitmetunniseid telefonikõnesid.

19:13

Donetski oblastivalitsuse juht Pavlo Kõrõlenko ütles, et Vene väed pommitasid Avdiivka koksitehast. Rünnaku tagajärjel sai surma kümme ja haavata 15 inimest. „Töölised olid just lõpetanud oma vahetuse ja ootasid peatuses bussi, mis pidi nad tehasest koju viima,“ rääkis Kõrõlenko. Ta lisas, et ohvrite arv võib tõusta.

19:03

Vladimir Putin ja Prantsuse president Emmanuel Macron pidasid esimest korda pärast 29. märtsi telefonivestluse.

Kreml on nüüdseks avaldanud mõned kommentaarid, millest riigijuhid pika telefonikõne ajal rääkisid, vahendas BBC.

Putin olevat Macronile öelnud, et Lääs „ignoreerib Ukraina sõjakuritegusid". Kreml ütles ka, et Lääs peab lõpetama relvade tarnimise Ukrainale, lisades, et Kiiev ei võta konflikti lõpetamise kõnelusi tõsiselt.

Putin on varem alusetult väitnud, et Ukraina paneb pärast Venemaa sissetungi toime sõjakuritegusid.

18:21

„Pole olemas sellist asja nagu endine luureagent.“ See ütlus iseloomustab ilmselt ka Venemaa riigipead Vladimir Putinit, kes tegutses aastatel 1975–1991 Nõukogude Liidu toonase luureteenistuse KGB heaks. Tema „spioonikarjääri“ olulisim periood leidis aset Ida-Saksamaal Dresdenis. Mõnede allikate väitel tegi ta seal üsna tühist tööd ja nautis liigselt kohalikku kesvamärjukest. Teised aga väidavad, et tema roll Ida-Saksamaal oli Nõukogude salaluurele arvatust tähtsam.

Loe lähemalt:

18:11

Mitu inimest evakueeriti Azovstalist?

BBC kirjutab, et täna jõudis Ukraina kontrolli all olevasse Zaporižžjasse 127 inimest.

Neist 69 evakueeriti Azovstali tehasest ja bussikolonniga ühines 58 inimest Mariupoli piirkonnast.

ÜRO teatel evakueeriti Azovstalist 101 inimest, kelle seas oli 17 last, noorim neist kõigest pooleaastane. 32 päästetut otsustasid Mariupolisse jääda.

17:53

Ukraina sõjaväeülem Mariupoli Azovstali terasetehases teatas, et Vene väed alustasid järjekordset pealetungi.

„Azovstali tehase territooriumil on käimas võimas rünnak soomukite ja tankide toetusel,“ ütles Azovi sõjaväeüksuse ülema asetäitja Svjatoslav Palamar sotsiaalmeedias.

Ta lisas, et Vene väed üritavad suurt hulka jalaväge paatidega kohale toimetada.

Tehas on viimane okupantide poolt vallutamata piirkond Mariupolis.

17:01

BBC teatel saabus äsja Zaporižžjasse veel Azovstali terasetehasest päästetuid. Pärast pühapäevast evakueerimist on sinna saabunud 156 inimest, enamik neist naised ja lapsed.

Loe rohkem