Foto: Aldo Luud
Delfi 2. mai 2022 16:01

Koalitsioonipartnerid Reformierakond ja Keskerakond eelnõu taha ei asu, vastu on ka sotsid.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (Reformierakond) juhtis tähelepanu, et Eestis kehtiva õiguse kohaselt ei ole allkirja tagasivõtmine võimalik. Poliitiku sõnul on tegemist provokatiivse sammuga niigi tundlikus geostrateegilises olukorras.

Sotsiaaldemokraatide esimehe Lauri Läänemetsa sõnul annaks praegusel ajal rumalamat ettepanekut välja mõelda.

„Nagu praktika näitab, ja mitte ainult viimased 30 aastat, vaid pikk Vene impeeriumi ajalugu – mingit garantiid ega tagatist Venemaalt meil selle lepinguga saada ei ole,“ ütles Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder.

Refereeritud artikli täistekst Delfis.

Ettepaneku arutamine on plaanitud teisipäevaks täiskogu korraliseks istungiks. Esmaspäeval otsustas parlament, et ettepanek vajab vastuvõtmiseks riigikogu koosseisu häälteenamust.

EKRE fraktsiooni algatatud ettepaneku seletuskirjas seisab: „18. veebruaril 2014. allkirjastasid Eesti välisminister Urmas Paet ja Venemaa välisminister Sergei Lavrov Moskvas järjekordse Eesti-Vene piirilepingu. Uus piirileping ei ole jõustunud ja ootab mõlema riigi parlamendis ratifitseerimist. Riigikogus läbis ratifitseerimine esimese lugemise 25. novembril 2015. aastal.

Venemaa ideoloogilised ja poliitilised rünnakud Eesti suunas kestavad tänase päevani ja on pigem hoogustunud. Samal ajal viimase piirilepingu allakirjutamisega Venemaaga alustas Venemaa agressiivset sõjalist kampaaniat Ukraina suhtes, mis on eskaleerunud otseseks sõjaohuks. Venemaa viljeleb agressiivset imperialismipoliitikat ja ei hooli rahvusvahelistest lepingutest ega naabrite territoriaalsest terviklikkusest.

Püüdes ellu kutsuda panslavistlikku ja sõjakat impeeriumi, on Venemaa asunud koguma massiivselt sõjajõude Euroopa Liidu piiride vahetusse lähedusse.

Samas pole Vene Föderatsioon pärast 2005. aasta piirilepingu sõlmimist mitte ühegi avalduse või rahvusvahelise aktiga tunnustanud Eesti Vabariigi õigusjärglust. Küll aga on ta Eestit korduvalt süüdistanud ebasõbraliku õhustiku loomises ja seda olukorras, kus hoiab enda ebaseaduslikus valduses ligikaudu 5,2% Eesti Vabariigi territooriumist.

Lähtudes asjaolust, et Vene Föderatsioon võttis 2005. aastal sõlmitud piirilepingult allkirja, kuna ei nõustunud viitega Tartu rahulepingule ja Nõukogude okupatsioonile, seab uue piirilepingu sõlmimine ja sellest tulenevalt ka võimalik lepingu ratifitseerimine kahtluse alla Tartu rahulepingu järjepidevuse. Lisaks sellele legaliseerib see Vene Föderatsiooni poolse jätkuva okupatsiooni Eesti Vabariigi aladel ja loovutab antud maa-alad, ilma et Eesti saaks loovutatud alade eest vähimatki kompensatsiooni.

Allkirja tagasikutsumisega annaks Eesti jõulise hinnangu Venemaa agressiivsele vallutuspoliitikale ja naabrite pidevale ähvardamisele. See samm looks võimaluse tuua Venemaa läbirääkimiste laua taha ja võtta kõneluste lähtepunktiks Tartu rahulepingu jätkuv kehtivus.“