Nende harulduste elupaikadest on paljud kaitse alla võtmata: (vasakult ülalt) roheline hiidkupar, väike-laukhaned, lehitu pisikäpp ja habekakud.

Foto: Kollaaž (E-elurikkus / Tartu ülikooli loodusmuuseum, E-elurikkus / Rainer Prangli, E-elurikkus / Raul Vilk,
Priit Pärnapuu 30. aprill 2022 10:00

Üle tuhande elupaiga ja kasvukoha, mis on koduks haruldastele liikidele ning peaks olema kaitse all, pole seda mitte. Kas viga on seaduses, mille järgi peaks ka koduõuel käimise keelama, kui seal kasvab haruldane seen? Või on ikkagi ametnikud liiga pehmed, mistõttu võib juhtuda, et kotka pesapuu ümbrusest raiutakse kogu mets maha?

Kui palju tuleb kaitse alla võtta haruldasi liike? Looduskaitseseaduses on see täpselt kirjas: 100% esimese, 50% teise ja 10% kolmanda kaitsekategooria liikide elupaikadest ja kasvukohtadest tuleb võtta kaitse alla kaitseala, püsielupaiga või hoiualana. Õhtuleht sai aga keskkonnaregistri väljavõtte, millest ilmneb, et enam kui 1000 kohta, mis peaks olema kaitse all, pole seda mitte. Miks nii?

Õhtulehele selgitasid liikide kaitsega seonduvat keskkonnaameti liigikaitsebüroo juhataja Marju Erit ja keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna nõunik Kadri Alasi. Nende sõnul on häda pigem seaduses kui nende töös. „Kõik, mis on vähegi mõistlik, selle me teeme ära, aga seadus võiks olla paremini sõnastatud,“ rääkis Erit. „Ükski kohtuotsus pole meile ette heitnud, et kuulge, miks te pole 100% midagi kaitse alla võtnud. Sisuliselt saavad ka kohtunikud aru, et see on õige lähenemine. Seaduse sõnastus on jäik.“

Edasi lugemiseks: