Kas keegi veel mäletab, kuidas Eestist lendasid Euroopa linnadesse Estonian Airi sinised lennukid? Lennundus on karm äri ja ettevõte läks pankrotti. Kibekiiresti loodi Nordica, mille lennukeid kaunistasid kiilid. Lennukompaniist pidi saama uus rahvuslik uhkus, lubati vältida kõiki vigu, mida ambitsioonikalt Kajaani lendama hakates oli Estonian Airi kasumisse viimise nimel tehtud. Väidetavalt oli Eesti riigil vaja just oma ettevõtet, mis Tallinna lendab, sest oleme ausad, vaevu poole miljoni elanikuga Tallinn pole eriti kasumlik sihtkoht. Lendajaid on lihtsalt vähe.
Vaikselt kuivas hoogsalt startinud Nordica lennuplaan kokku ja praegu on ettevõtte ärimudel muutunud. Lennukeid renditakse teistele ja kui veab, saab mõnel tšarterlennul Nordica lennukis istuda. Aga nagu ikka, päike tõuseb idast ja lennukid tõusevad endiselt õhku Tallinna lennuväljalt. Finnair viib Soome, Lufthansa Saksamaale jne. Tõsi, lennuplaan on kohati ebamugav ja tahaks rohkem lende. Unistajad õhkavad, et Londoni ja Berliini vahel kulgeb iga päev palju rohkem lennukeid. Nõudlus on seal ka suurem ja lootus nii ettevõttel tulu teenida.
Kuigi mõned lennukompaniid suudavad kasumeid teenida, siis palju tõenäolisem on jääda totaalsesse kahjumisse. Ja tõesti, eksperdid usuvad, et lennundus on kasvav äri. Pärast koroonat tahavad inimesed taas reisida ja sissetulekute kasvades saavad üha rohkemad endale ka lendamist lubada. Nn wet-lease’iks nimetatud ärimudel, kus lennuk koos meeskonna ja kõige muuga liisitakse teisele ettevõttele, on potentsiaalselt tulus äri. Lennukid on kallid, nende tootmine on pikk protsess ja uue lennuki ostmisest kiirem lahendus on selle liisimine.
Võib-olla ongi see hea äri, aga miks peab seda tegema riigile kuuluv ettevõte? Estonian Airi grandioosne plaan Tallinnast hub teha viis ettevõtte sügavamale kahjumisse. Mis tagab, et järjekordsed laienemisplaanid seekord edukad on? Ja kui ei ole, kes kannab kahjumi ja kes vastutab?
Samal teemal
Kommentaarid