PUU TOSSAB NAGU AUTOSUMMUTI? Kolm palki, läbimõõduga 22 cm ja pikkusega 3 m − umbes nii palju vähenes Eesti metsade keskmine hektaritagavara 2020. aastal. Tühine muutus, aga olukord pole enam endine: metsad emiteerivad. Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Meelis Seedre ja metsaosakonda nõustav kliimamuutuste majanduslike mõjude ekspert Annela Anger-Kraavi peavad emiteerimise fakti anomaaliaks, mis kaob tuleval aastal.

Foto: Kollaaž (Tiit Blaat / Ekspress Meedia, Meelis Seedre (Dr Best Forest Policy) / facebook.com, Sven Arbet / Ekspress Meedia; Imago Images / Scanpix)
Priit Pärnapuu 2. aprill 2022 09:06

Kliimaaruannete peensustega kursis olijad nägid juba aastaid seda, mis nüüd on igaühele puust ja punaseks tehtud: Eesti metsad emiteerivad ehk paiskavad õhku süsihappegaasi. Mitte ei seo seda atmosfäärist. Süsihappegaasi sidumine või emiteerimine sõltub väga otseselt raiemahust. Selleks kümnendiks plaanitav maht on aga rehkendatud eeldusel, et metsad seovad. Mis nüüd siis saab? Keskkonnaministeerium leiab, et tegu on lihtsalt anomaaliaga ja juba aasta pärast seovad metsad jälle, seetõttu pole vaja hakata raiemahte ümber arvutama.

Kord aastas, 15. aprilliks, esitavad riigid ÜRO-le inimtekkeliste kasvuhoonegaaside inventuuriaruande (NIR). Aruanne esitatakse kaheaastase nihkega: NIR2022 sisaldab värskeimana 2020. aasta kohta käivaid andmeid. Detailne, umbes 500-leheküljeline aruanne koos rohkete lisadega pole veel avalikest allikatest leitav. Ent keskkonnaministeerium, mis aruande koostamise eest vastutab, esitles nädala alguses NIR2022 põhilisi näitajaid.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad