MÕÕDA KÄNNUD ÄRA! Raiemaht arvutatakse proovitükil asuvate kändude mõõtmise abil. Kännud võivad aga enne mõõtja saabumist olla välja juuritud, puruks sõidetud või lootusetult oksarisu alla mattunud. Keskkonnaagentuuri nimel selgitasid olukorda metsaosakonna juhtivspetsialistid (vasakult) Enn Pärt ja Madis Raudsaar.

Foto: Kollaaž (Sven Arbet / Ekspress Meedia, Tiit Blaat / Ekspress Meedia, kaart (Aluskaart: maa-amet; koordinaadid: keskkonnaagentuur), Valdo Jahilo / Keskkonnaagentuur)
Priit Pärnapuu 14. aprill 2022 10:00

Eesti metsastatistikas toimuvad tõelised mustkunstitrikid: töörühm käib usinalt proovitükke mõõtmas ja saab tulemuseks, et küpses metsas on puid niipalju, kuid hiljem päriselt lageraiet tehes saab puitu arvatust lausa kolmandiku võrra vähem. Kas eksivad mõõtjad? Või petavad raiujad? Kas raiemaht jääks ikka seaduse raamidesse, kui seda anomaaliat ei oleks?

Euroopa üks tähtsamaid säästva metsanduse kriteeriume nõuab, et raiemaht oleks väiksem kui majandusmetsa netojuurdekasv. Viimane on meil umbes 13 miljonit tihumeetrit aastas. Viimase kümne aasta raiemaht jääb statistilise metsainventuuri (SMI) järgi veidi alla 11 miljoni, üksikutel aastatel küünib üle 12 miljoni.

Statistilise metsainventuuri anomaaliatest on Õhtuleht kirjutanud juba terve aasta. Varem avaldatuga võrreldes on nüüd andmekaitse inspektsiooni abiga teada uus hämmastav tõsiasi – kuidas saab olla nii, et nendel proovitükkidel, mida mõõdavad d- ja g-rühm, on lageraie korral väljaraie 300 tihumeetrit ühe hektari kohta, aga nendel proovitükkidel, mida mõõdab j-rühm, on 215 tihumeetrit hektari kohta?

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:

Telli Õhtulehe digipakett

Vaata võimalusi
  • 11 erinevat digiväljaannet
  • Üle 2000 artikli kuus
  • Jagamisõigus 4 sõbraga
  • Tellijatele mõeldud auhinnad
Näita vähem
€ 0 / nädal€ 11.99 / kuu
Telli

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
  • Ühe artikli lugemisõigus
Näita vähem
€ 3.99