Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Tuuli Duneton.

Foto: Mari Luud
Toimetas Elis Kusma 11. märts 2022 11:59

Reedel, 11. märtsil toimunud pressikonverentsil andsid viimastest julgeolekualastest arengutest ülevaate kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Tuuli Duneton ja Kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.

Vaata videopilti pressikonverentsist siit!

Grosberg ütles, et hea meel on teadata, et ukrainlaste kaitseliinid peavad. Üksikutes kohtades on Venemaa relvajõude saatnud edu, kuid see on olnud pigem taktiline kui kogu operatsiooni käiku määrav.

Jätkub mitmete linnade piiramine, humanitaarkoridorid toimivad neist vaid mõnedes.

Märke on sellest, et Venemaa relvajõud viivad läbi reorganiseerimist, mis võtab oodatust kauem. Käib kütuse ja laskemoona täiendav juurdevedu, mis indekeerib järgmiste sammude ettevalmistamist Harkivis ja Kiievi külje all. Põhieesmärk paistab olevat Kiievi ümberpiiramine.

Grosberg ütles, et kõige rohkem liikumist on toimunud Kiievi juures ida pool Dnepri kallast. Eile sai üks Vene tankikolonn märkimisväärseid kaotusi ja tõenäoliselt hukkus ka koloneli auastmes ülem.

Pärast kahenädalast katset Tšernihivit hõivata või sellest mööduda on linn sattumas piiramisrõngasse ja Vene väed jõuavad Kiievile lähemale. Lähimas punktis ollakse umbes 25 kilomeetri kaugusel Kiievi kesklinnast ja mõne kilomeetri kaugusel Kiievi eeslinnadest.

Harkivi suunal käib samuti vägede reorganiseerimine. Linn on jätkuvalt piiramisrõngas ja suuremat sorti edu pole õnnestunud seal saavutada. Donetski ja Luganski kohalikud üksused on saavutanud mõningast edu, kuid Ukraina vägede ümberpiiramise ohtu otseselt pole.

Eeldatakse, et järgneva kolme kuni viie päevaga ei suudeta veel Kiievi ümber piirata ja isolatsiooni tekitada.

Mida suuremaks muutub Venemaa vägede ebaedu, seda tõenäolisem on oht tsiviilisikutele, kuna aeg tiksub nii relvajõududele kui ka president Putinile.

Duneton ütles, et jätkuvalt ei ole otsest ohtu Eesti riigile ja territoriaalsele terviklikkusele. Eestis jätkub NATO kõrgendatud kohalolek. Eestis on 1900 liitlasüksuste sõdurit.

Eesti kaitsesse panustab ka meie kõrgelt motiveeritud reservvägi ja vabatahtlikud. Viimase kahe nädala jooksul on kaitseliit saanud 700 ühinemistaotlust ja naiskodukaitse on saanud sooviavaldusi ligi 300, mis on 10% nende liikmeskonnast. Naiskodukaitsel on ka „Ole valmis“ äpp, mida on viimase kahe nädala jooksul alla laetud 17 000 korda ja kokku on äpi kasutajaid ligi 60 000. Äpis on olemas ka põhjalik juhend, kuidas tänases olukorras käituda.

Ohuks on valeinfo levimine ja pingete tekitamine ühiskonnas, ütles Duneton.

Jätkub Ukraina abistamine relvastuse ja laskemoonaga, mis suures osas on juba kohapeale jõudnud. Abi väärtus on tõusnud 220 miljoni euroni.

Duneton tõi välja eriti lähedaste liitlassuhete olemasolu Suurbritanniaga. Seal on kõikide parteideülene toetus vägede kohalolekule Eestis. Järgmisel nädalal võõrustab Briti peaminister Johnson Eesti peaministrit ja kaitseministrit.

Duneton ütles, et reede pärastlõunal külastab Eestit ka Belgia kaitseminister. Belgia pikendab õhuturberotatsiooni kuni augustini.

8-15. märtsini toimub Eestis liitlaste õppus Saber Strike, kus osalevad Eesti, Soome, USA ja Ühendkuningriigi õhutõrjeüksused.

16. märtsil toimub NATO kaitseministrite kogunemine Brüsselis. Konsultatsioonide põhituumaks on, kuidas võiks NATO heidutushoiakult üle liikuda kaitsehoiakule. Eesti taotleb suuremat õhukaitseelementide kohalolekut siin. NATO liitlased on kõik ühte meelt, et Venemaalt tulenevat ohtu tuleb võtta väga tõsiselt.

Õhtulehest küsiti, mida teevad praegu Ukraina relvajõud, kui Vene väed tegelevad ümberorganiseerumisega. Grosberg vastas, et iga vastupeetud tund annab grammikese enesekindlust ja tõstab moraali ning lahingukogemust. Samamoodi aga kulutab neid iga intensiivne lahing. Ukrainlased on kaitseliinides olnud enam-vähem kogu aeg, samas kui Venemaa vägedel on toimunud üks suurem ešelonivahetus, kus inimesed vahetati välja.

Delfist küsiti, mida mõtles Venemaa sellega, kui Vene kaitseminister Šoigu ütles, et kohaolekut Vene-Lääne piiridel tuleb tugevdada. Kas see on heidutus? Grosberg ütles, et seal ei ole väga tõde taga, vaid tegemist on Venemaa propagandaga.

Delfist küsiti, mis on need ohud, kui Ukraina poolele tulevad juurde vabatahtlikud välisvõitlejad NATO riikidest? Grosberg ütles, et Ukraina heaks vabatahtlikult võitlevate NATO riigi sõdurite puhul ei näe ta muud ohtu kui seda, et Venemaa võib seda oma propagandas ära kasutada, kui keegi neist kinni võetakse.