Põdrale otsasõitu ei saa vältida

“Oli kergelt hämar. Mäost Tartu poole, enne Viljandi risti. Mõni sõitis mööda, mõnest sõitsin ise mööda. Ei kiirustanud,” räägib kaks aastat tagasi maikuus õnnetuse läbielanu. Äkki oli põder teel, auto parema nurga ees. Tume mürts. Esiklaasi killud paiskusid näkku. Juhi parema käe luu läks.

“Kõrvale pöörata polnud seal midagi. Pidurdada sain alles siis, kui põder oli üle katuse rullinud,” räägib ta. Auto tee äärde. Ohutuled sisse. Need toimingud käisid automaatselt. Tundus, et midagi eriti hullu ei juhtunudki. Esimene mõte oli, kuidas katkise autoga edasi saab. Siis jõudis teadvusse kohutav mõistmine, et kõrvalistmel istunud naine ei räägi. On teadvusetu.

“Põder tegi auto kabrioletiks,” kirjeldab juht, sest õnnetus pühkis autolt katuse ja mehe peast hädaabinumbri 112. Autost enam asja ei saanud. Ka põder oli surmaloom. Kannatanud viis reanimobiil Tallinna. Naine oli õnnetuse tagajärjel tavaelust pool aastat väljas. “Haiglas oli ta seisund täiesti kriitiline. Et ta ellu jäi, ei sõltunud ei põdrast ega liiklusest, vaid oli puhtalt arstide teene,” rõhutab kannatanu veel kord loterii osa.

Loteriid põtrade ja metskitsedega mängivad pea kõik Eesti autojuhid. Et registreerimisväärseid juhtumeid on aastas vaid sadakond, ei pea politsei ega maanteeamet probleemi üleliia tõsiseks. Soomes registreeritakse samalaadseid õnnetusi ligi 4000.

“Probleem on selles, et inimesel pole stiimulit õnnetusest teatada,” arvab politseilt pärit arvude üle arvet pidav maanteeameti analüüsi- ja infobüroo juhataja Sirje Lilleorg. Ehkki ametlikult tuleks politseile ja kohalikule jahimajandile teatada viimsest kui ühest auto alla aetud jänesest, satuvad registrisse vaid raskemate inimvigastustega ja vabatahtlikult kindlustatud autode juhtumid. Metsloomade eest keegi kindlustust ei maksa, seetõttu pole vaid kohustusliku liikluskindlustuse poliisiga kelleltki kahju hüvitamist nõuda.

Sampo Eesti Kindlustuse kaskokindlustuse tootejuhi Tarmo Lääne sõnul hüvitatakse vabatahtlikult kindlustatud auto ka siis, kui kindlustuseksperdid auto küljest karvu ja lihatükke ei leia, ent omanik kinnitab usutavalt, et teelt väljasõidu põhjustas üle tee lipanud loom. Kindlustused ei ole seda teed läinud, et põtrade eest hoiatavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas süü autojuhtide kaela veeretada. Purjus pea või ületatud kiiruse puhul on teine jutt.

“Võib-olla oleks turvapadjad lööki veidi pehmendanud,” arvab loo algul kirjeldatud õnnetuse osaline. “Kuid õnnetus ise pole välditav. Jupiks ajaks võttis see autorooli istumise isu ära, aga elu sunnib. Ja 50kilomeetrise tunnikiirusega Lõuna-Eestis ära ei käi.” Vahest ehitatakse ka Eestis tulevikus teeservadesse kilomeetrite pikkusi tarasid, nagu näha Soomes ja Rootsis. Ehkki sealgi jääb püsima probleem, kuidas loomi teisele poole teed juhatada - tunnelitesse nad minna ei tihka. Jõukamad ühiskonnad ehitavad põtrade radade üle teesildu või panevad teele liikumisanduritega stoppmärke.

Päris tähelepanuta pole probleem ka Eestis. Vahetult enne lihavõttepühi saabus maanteeametile partii põtradele mõeldud helkureid, mis teepostide välisküljele kinnitatult auto tuled punaste valgusvihkudena metsa poole suunavad.

“Esimese kilomeetrise katseriba teeme Harjumaale Tallinna ringteele,” näitab maanteeameti liikluskorralduse osakonna juhataja Aare Pain kolmnurkset helkurit pakendist välja harutades. “Eks saab aastatega näha, kui palju neist abi on.”

Kõige sagedamini juhtuvad õnnetused metsloomadega videvikus - päikese tõusu ja loojaku ajal.

* Mai. Teele satuvad noored ja rumalad põdramullikad, kes on vasikaootel emade juurest ära aetud.

* Juuli. Kitsede jooksuaeg.

* August. Pesast lahkuvad noored rebased, kährikud, jänesed ja teised väikeloomad.

* September-oktoober. Põtrade jooksuaeg.

* Oktoober-november. Põdrad on liikvel jahihooaja tõttu.

* Juulis 2000 said Lääne-Virumaal Viitna-Haljala teel põdrale otsa sõitnud kahes sõiduautos vigastada korraga kolm inimest. Põder ise pages metsa.

* Juunis 2000 sai Võrumaal Tallinna-Luhamaa maantee

239. kilomeetril põdraga kokku põrganud Opel Astras vigastada 14aastane tüdruk.

* Mais 2000 Järvamaal Viljandi-Paide maantee 67. kilomeetril jooksis põder teele ette sõiduautole Moskvitš 2140. Auto sõitis teelt välja põllule, juht sai silmavigastuse ja murdis ninaluu.

* Mais 2000 sõitis Tallinna-Tartu maantee 83. kilomeetril teele ette jooksnud põdrale otsa sõiduauto Mercedes Benz, juhi kõrval istunud mehel diagnoositi nina- ja sarnaluu murd. Põder sai surma.

* Septembris 2000 sai Sillamäe lähedal hukka ootamatult liinibussi ette hüpanud põder. Löök, mis lõhkus bussi esiotsa, heitis põdra kõrvale, otse bussi järel sõitnud väikebussi alla, mille juht ei jõudnud samuti reageerida ja sõitis kraavi.

* Mais 1999 jooksis põder Järvamaal Imaveres Tallinna-Tartu maantee 115. kilomeetril ette Toyota Corollale ja hukkus. Üks autos viibinud inimene viidi reanimobiiliga haiglasse.

* Augustis 1999 jäi Tallinnas Peterburi teel Nissani keskuse juures auto alla põder. Inimesed kannatada ei saanud, põder suri.

* Juunis 1998 jooksis põder Pärnumaal Vändra-Viljandi teel ette autole. Auto sai mõlkida ning juhi kõrval istunud naine klaasikildudest vigastada.

* Veebruaris 1998 põrutas Tallinna-Pärnu maantee 48. kilomeetril pimedas ootamatult teele jooksnud põdrale otsa Pärnu linnapea Vello Järvesalu juhitud Mazda 626. Linnapea sai vigastada ja viidi haiglasse, põder hukkus.