Läinud kolmapäeval tegi peaminister Kaja Kallas riigikogule poliitilise avalduse julgeolekuteemal seoses pingetega Ukraina idapiiril. Sellega seoses tõi ta välja neli valdkonda, millele keskenduda. Nendest esimene on „NATO peab hoidma jätkuvalt ühtset joont“. Mina ütleksin, et peaks, sest näiteks Saksamaal pole ühe väga olulise NATO riigina ühtset seisukohta Venemaa suhtes. Kuna see teema on Eestile väga oluline, peab enne Saksamaa üle kohtumõistmist täpsemalt teadma, kuidas Saksamaal mõeldakse.
Eesti on teatavasti praegu julgeolekukriisi kõrval ka energeetikakriisis. Vool on nii kallis, et tavainimene ei saa enam omale toasooja ja muuks otstarbeks elektrit rahaliselt lubada. Nagu Eestis on Saksamaalgi energiahinnad tõusnud ja paljuski sõltub Saksamaa energiatarne Venemaa gaasist. Just selle pärast otsustati veel Angela Merkeli valitsusajal ehitada Nord Stream 2 gaasijuhe. Kui Venemaa lõpeb gaasitarne Saksamaale, siis on Saksamaa varsti samas olukorras nagu Eesti. Kuidas reageeriks Eesti elanikkond, kui peaminister loobuks voolust, mis tuleb läbi kaabli Eestisse? Et Saksamaa käitumisest aru saada, peab alati silmas pidama: sealsed poliitikud on väga keerulises olukorras ja peavad ka oma tööstusele elektritarne tagama.
Kommentaarid (2)