Peaminister Kaja Kallas.

Foto: Erik Peinar/riigikogu
Toimetas Marvel Riik 19. jaanuar 2022 14:07

Peaminister Kaja Kallas teatas kolmapäeval poliitilises avalduses, et valitsus on teinud põhimõttelise kokkuleppe anda riigikaitsele erakorraliselt 380 miljonit eurot, et senisest kiiremini-paremini Eesti kaitsevõimet. Rahasüst lähtub sellest, mida on teinud Venemaa oma nõudmistega NATO suunal ja relvajõudude koondamisega Ukraina piiridele. Kallase sõnul Eestit otsene sõjaline oht ei ähvarda, kuid tuleb olla valmis selleks, et idanaaber jätkab oma agressiooniga. „Venemaa eesmärk on taastada poliitiline ja sõjaline mõjuvõim oma naabrite üle,“ võttis Kallas kokku Venemaa motiivid.

Kallase sõnul on oluline tegutseda targalt ja otsustavalt. Tema sõnul peab jätkuma töö selle nimel, et hoida ühtset ja selget joont NATOs, et miski ei õõnestaks kollektiivkaitset. Teiseks tuleb peaministri sõnul Eestil igakülgselt toetada Ukrainat. Kolmandaks tuleks kiiremas tempos tugevdada NATO idatiiva kaitse- ja heidutushoiakut. Lisaks peaks ka Eesti enda panus julgeolekusse Kallase sõnul koheselt kasvama.

„Oleme palju rääkinud sellest, et meie riigikaitse arendamise plaanid on pikaajalised. Nad ongi, kuid tänases julgeolekuolukorras on meil vaja oma plaanide elluviimist kiirendada ja selleks ka julgeolekurahastust koheselt suurendada,“ ütles Kallas. Opositsiooni suurim poliitjõu EKRE rahvasaadikud kiitsid korduvalt Kallase valitsuse otsust.

„Suurendame kaitseväe võimet kiirelt reageerida ning suuname olulise osa lisarahastusest piisavate varude kindlustamisele, sealhulgas hädavajaliku laskemoona osas,“ selgitas peaminister 380 miljoni euro kasutamist. „Olulise lisasumma suuname mittesõjalistele riigikaitse arendustele. Muuhulgas tõstame siseministeeriumi valitsemisala võimet ohte tuvastada ja neile kiirelt reageerida. Tugevdame piirivalvet ja elanikkonnakaitset. Samuti parandame välisteenistuse turvalise side lahendusi.“

17:20

Riigikogus veel vaieldakse protseduurireeglite üle, kuid Õhtuleht lõpetab nüüd blogimise.

17:14

Opositsioon sai oma võidu!! Kaitseminister Kalle Laanet loobus oma sõnavõtust!!

17:09

Seeder ühineb EKRE murega, et Laanetil ei pruugi olla õigust võtta sõna, kuna (väidetavalt?) pole olnud Laanetil kokkulepet riigikogu juhatusega, et ta võtab sõna. Lisaks tunnevad saadikud, et neile on valetatud: varesemalt pole olnud signaali, et Laanet tahab ka sõna.

17:02

Riigikogus vaieldakse praegu selle üle, kas kaitseminister Kalle Laanetil on õigus osaleda läbirääkimistel. EKRE saadikud ütlevad, et ei ole. Riigikogu esimees Jüri Ratas ütleb, et on.

16:45

Urmas Reinsalu: praegune sõjaline kriis kujutab ohtu Baltikumile ja kogu NATO-le.

16:42

Leo Kunnas: julgeolekukord ongi tõsine ja tuleb pingutada. Meetmed tuleks jagada kaheks. Viivitamatult oleks vaja laskemoona, miine ja tankitõrjesüsteeme Teine pool on see, mida teeme ära nelja aasta jooksul.

Kunnase sõnul on keskmaa õhutõrje üks suuremaid lünki Eesti kaitsevõimes.

16:33

Jaak Juske: praegu on kõige tähtsam hoida liitlassuhteid.

16:29

Läbirääkimised
Marko Mihkelson: meie julgeolekule püsib oht senikaua kuni Venemaal on soov taastada oma impeerium.

16:21

Opositsiooni esindajad heidavad Kallasele ette, et nii neli kuud tagasi ei näinud valitsus mingit vajadust turgutada kaitsevaldkonda rahasüstiga. Samas häirib opositsiooni see, et Kallase poliitiline avaldus ilmus enne või samaaegselt koos peaministri esinemisega riigikogus ERRis.

16:17

Urmas Reinsalu: milline on ohuhinnang Euroopale, Baltikumile ja Eestile?

Kallas: ma ei saa siin avada ohuhinnanguid. Otsest sõjalist ohtu Eestile ei ole.

16:07

Riina Sikkut: mida ootab valitsus riigikogult?

Kallas: toetage kiirendatuid samme julgeolekukava elluviimises, suhelge välismeediaga-kolleegidega: lõppkokkuvõttes loevad kontaktid.

16:01

EKRE rahvasaadikud kiidavad istungil korduvalt Kallast ja tema valitsust selle eest, et valitsus annab Eesti kaitsele suure rahasüsti. Mart ja Martin Helme pole praegusel hetkel veel õnnitlustega ühinenud.

15:59

Lauri Läänemets: Kas 380 miljoni sisse jäävad ka palgad?

Kallas: teatud kohtades on summa seotud palgakuluga.

15:54

Henn Põlluaas: arengukava täitmist võime kiirendada, aga seal ei ole kõiki asju sees nagu keskmaa õhutõrjet. Ilma selleta me ei ole suutelised oma riiki kaitsma. Kas ka see on teil mõttes olnud?

Kallas: keskmaa õhutõrje esimene samm on ka riigikaitse arengukavas. Õhuseire ja radarite ehitamine – see on üks konkreetne asi. Mis puudutab õhutõrje raketisüsteeme, siis oleme neid ka valitsuskabinetis arutanud, aga hetkel me ei planeeri seda arendust. See võtab väga palju aega, kui räägime hangetest. Ja ka rahaline pool. Me räägime praegu nendest võimelünkadest, mida me selles muutunud julgeoleku olukorras saame kiiremini teha ja see õhutõrjevõimekus paraku ei ole kiiresti tehtav.

15:46

Kallas rahustab rahvasaadikuid: „Praegu Eestile sõjalist ohtu ei ole!“

15:43

Kallas: „Valitsuse eesmärk on viia [kaitsearengu] plaanid senisest kiiremini ellu. Need sammud on ka signaaliks kõigile teistele, et võtame oma julgeolekut tõsiselt ja et oleme valmis sõnade kõrval ka tegudeks.“

15:40

Kallas selgitas, mida 380 miljoni euroga plaanitakse teha: „Suurendame kaitseväe võimet kiirelt reageerida ning suuname olulise osa lisarahastusest piisavate varude kindlustamisele, sealhulgas hädavajaliku laskemoona osas. Olulise lisasumma suuname mittesõjalistele riigikaitse arendustele. Muuhulgas tõstame siseministeeriumi valitsemisala võimet ohte tuvastada ja neile kiirelt reageerida. Tugevdame piirivalvet ja elanikkonnakaitset. Samuti parandame välisteenistuse turvalise side lahendusi.“

15:22

Valitsuse tehtud põhimõttelise kokkuleppe järgi tõstab Eesti lähiaastatel erakorraliselt kulutusi laiale riigikaitsele 380 miljoni euro ulatuses.

15:22

Kallas lõpetas avaldusega.

15:19

Kallas: pole märke, et Moskva vähendaks pingeid. Sõjaline agressioon Ukraina vastu suureneb. Ähvardused käivad ka meie kohta. Peame tegutsema targalt ja otsustavalt.

Peaminister toob välja neli valdkonda, mis vajab keskendumist: 1) NATO peab hoida jätkuvalt ühtset joon, 2) toetame igati Ukrainat, 3) NATO idatiiva tuleb tugevda kiiremas tempos ning 4) Eesti enda panus julgeolekusse peab kasvama kohe: riigikaitse arengukava tahetakse täide viia kiiremas korras ehk valdkond saab rahasüsti.

Loe rohkem

Kommentaarid  (300)

riigimeestest puudus 20. jaanuar 2022 18:49
Kuidas see rahasüst meie elu paremaks muudab? Nüüd siis suudaksime tuumariigiga sõdida? Aga, kui Venemaa ei ründagi, mis sellest süstist siis on kasu? See on raisatud raha mõlemal juhul. Tõstaks parem meie meditsiinisüsteemi võimekust ja arendaks ettevõtlust. Probleemid kuhjuvad ja vaesus kasvab aga tegelike väljakutsetega tegelemise asemel aetakse jätkuvalt sõjahüsteeriat.
... 20. jaanuar 2022 17:06
Kui Venemaa teeb muret, mis oleks siis veel parem ja õigem vene karu ärritamisest? Topi lahingutehnikat suurema konflikti tekkimiseks.
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS