Foto: Envato Elements
Eesti Tsöliaakia Selts 14. jaanuar 2022 10:56

Õigeaegne diagnoos päästab sind sümptomitest, millele sa varem selgitusi ei leidnud. Mis on tsöliaakia, millised on selle sümptomid, diagnoos ja ravi – sellest räägivad artiklis lähemalt Aive Antson ja Sigrit Keerd Eesti Tsöliaakia Seltsist.

Tänapäeval on palju erinevaid põhjuseid, miks toituda teistest erinevalt. On erinevaid dieete ja toitumisviise, mis ei ole otseselt seotud meditsiiniliste põhjustega (nt omaalgatuslik gluteenivaba dieedi pidamine). Igal täiskasvanud inimesel on õigus teha talle sobivaid toiduvalikud, kuid on ka erinevaid haiguseid, nagu tsöliaakia, mille puhul erimenüü tagab inimese terve olemise. Tsöliaakia on igas vanuses avalduda võiv päriliku eelsoodumusega ja krooniline koekahjustusega autoimmuunhaigus. Tsöliaakia ainus ravi on eluaegne range gluteenivaba dieet, mille korral ei tohi menüü sisaldada nisu, rukist, otra ega teisi ristsaastunud teravilju ning tooteid. Seega tsöliaatiku iga toidukord on kui ravim, millest sõltub tema tervislik seisund. 

Tsöliaakia olemus

Tegemist on haigusega, mille korral nisus, rukkis ja odras sisalduvate valk ehk gluteeni poolt vallandatavad reaktsioonid põhjustavad peensoole limaskesta kahjustuse. Kahjustunud peensoolest ei saa organismi imenduda organismile olulised toitained (mineraalid, vitamiinid jm). Seega ravimata ja diagnoosimata tsöliaakiahaige organismis esineb toitainete puudus, mis toob omakorda kaasa erinevaid haiguseid. Korrektse dieediga peensool paraneb ja toitainete imendumine taastub. 

Sümptomid ja diagnoosimine

Tsöliaakia sümptomid on erinevad ja väga individuaalsed. Kõige sagedamini esinevateks sümptomiteks on seedetrakti vaevused (kõhuvalu, kõhulahtisus/kinnisus, kõhupuhitus), aga ka väsimus, rauavaegusaneemia, autoimmuunne türeoidiit, maksafunktsiooni häired, neuroloogilised ja psühhiaatrilised haigused, viljatus, osteoporoos, luumurrud jm. Tsöliaakiat nimetatakse ka kliiniliseks kameeleoniks oma mitmekülgsete sümptomite poolest st inimesed käivad arsti juures erinevate vaevuste puhul, aga arst ega patsient ei oska näha erinevate sümptomite seost tsöliaakiaga. Tsöliaakia on kogu maailmas aladiagnoositud haigus ning arvatakse, et vaid 10-20% tsöliaakiahaigetest on saanud diagnoosi. Tsöliaakia diagnoosimiseks on vajalik kõigepealt määrata perearsti juures vereanalüüsist vastavad antikehad. Vereproovi positiivse tulemuse korral kinnitab tsöliaakia diagnoosi peensoole biopsia.  

Ravi

Tsöliaakia ainus ravi on range ja eluaegne gluteenivaba dieet. Gluteenivaba dieedi korral ei tohi menüü sisaldada nisu, rukist, otra ega teisi ristsaastunud teravilju ning tooteid. Väljendit gluteenivaba võib kasutada toidu puhul, mille gluteeni sisaldus ei ületa 20 mg/kg kohta. Gluteenivaba dieedi pidamisel on abiks Eesti Tsöliaakia Seltsi kodulehel toodud lubatud ja keelatud toiduainete nimekirjad https://tsoliaakia.ee/infomaterjal/lubatud-keelatud-toit/toiduained/. Gluteenivaba dieediga ei tohi alustada enne analüüside tegemist. Vastasel korral veremarkerid võivad olla valenegatiivsed ning peensoole hatud paranevad ja tsöliaakia, kui tõsine ainevahetushaigus, jääb aastateks avastamata. 

Söömine ja sotsiaalsus

Söömisel on oluline osa sotsiaalsel lävimisel ja inimeste vahelisel suhtlusel. Olgu selleks erinevad koosviibimised, peod, piknikud või mis tahes söömisega soetud üritused. Toit on sageli seltskondlike koosviibimiste keskpunktiks, mis suurendab kuuluvust ja ühtsustunnet. Puutume tihti kokku eelarvamusega, et „mida see tükike kooki sulle ikka teeb“. Peame alati jääma enesekindlaks ning ütlema gluteeni sisaldavale toidule „ei“.  See on kindel märguanne, et me ei patusta. Samuti ei tohi karta mis iganes situatsioonides küsida toidu koostisainete kohta. Kuigi vahel võib tunduda, et tsöliaatikud kontrollivad külalislahkust, siis ümbitsevatele inimestele selgitades suureneb ka nende teadlikkus ning meiega hakatakse üha rohkem arvestama. Negatiivset suhtumist on tajunud tsöliaatikutest lapsed ja teismelised ilmselt rohkem kui täiskasvanud. Just lapsed ei taju olukorra tõsidust, on hinnangulised ning näitavad oma negatiivset suhtumist teisiti sööjasse välja. 

Hakkamasaamine erinevates olukordades

  • Lasteasutustes (koolides, lasteaedades, lastelaagrites) tuleb lapsevanemal teavitada lapsega kokku puutuvaid töötajaid (köögipersonal, kasvatajad, klassijuhatajad) ning leida koostöös võimalused lapse toitlustamiseks ning kõikidesse igapäevastesse tegevustesse kaasamiseks. Praeguse seadusandluse kohaselt korraldatakse koolieelses lasteasutuses või koolis lapse toitlustamine tulenevalt tervishoiutöötaja soovitustest ning koostöös lapsevanema ja lasteasutuse pidajaga. Igapäevases elus jääb see kahjuks sageli lapsevanema „õlgadele“, kes ostab toiduained ja toob ise kaasa lapsele sobiliku toidu. Loodame väga, et kõik lasteasutused, kel on vaja toitlustada erimenüüsid vajavaid lapsi, on siiski vastutulelikud ja leiavad võimaluse lapsele sobivat toitu pakkuda. Eesti Tsöliaakia Selts ootab infot nii positiivsete kui negatiivsete kogemuste kohta – info@tsoliaakia.ee .

  • Haiglasse (vm toitlustamisega seotud tervishoiuasutusse) sattudes tuleb sisse registreerimisel teada anda enda erimenüüst. Vähimagi kahtluse korral toidu mittekorrektsusest tuleb nõu pidada toitlustuse eest vastutavate töötajatega. Sageli näeme, et kui ka haiglas on olemas spetsiaalsed gluteenivabad toiduained, serveeritakse neid kokkupuutudes tavatoiduga (nt ühes karbis või kandikul). Selliselt serveeritud toit ei ole enam gluteenivaba, vaid ristsaastunud. 

  • Restoranides ja kohvikutes tuleb alati teenindajale teada anda enda erimenüü vajadusest ning olla hoolikas menüü lugemisel, sest vahel tähendab täht „G“ gluteenivaba, aga vahel näitab see hoopis gluteeni sisaldavat toitu. Teenindajad ajavad sageli sassi mõisted „gluteen“, „kaseiin“ ja „laktoos“. Peame jällegi jääma enesekindlateks ning vajadusel selgitama, mida tähendab gluteenivaba toit ja miks on ristsaastumise vältimine oluline. 

Tsöliaakia diagnoosimisega ei tohi tõmbuda oma haiguse tõttu teistest eemale, vaid tuleb suurendada ümbritsevate teadlikkust ja vähendada eelarvamuslikku suhtumist. „Ei“ ülemine ei tähenda eraldatust, vaid kasvatab vastutustunnet ja mõistmist kõigis neis, kellega kokku puutume. 

Eesti Tsöliaakia Selts

Eesti Tsöliaakia Selts on mittetulundusühendus, mis tegeleb tsöliaakiahaigete toetamise ning nende huvide kaitsmisega. Seltsi kuuluvad nii tsöliaakiahaiged kui nende lähedased. Kõik huvilised on oodatud ka seltsi nõustamiskabinetti, täpsema info saab Eesti Tsöliaakia Seltsi kodulehelt https://tsoliaakia.ee