Foto: Marek Metslaid
Tõnis Liinat, Pirita linnaosa vanem 18. jaanuar 2022 08:54

Meil ei ole enam aega palvetada Norrasse ja Rootsi vihma ning loota, et energiakriis iseenesest üle läheb. Prioriteet on riik energiakriisist välja juhtida ning selleks on vaja otsustada ja tegutseda.

Eile oli Tallinnas esimene päev, kui pealinlased said esitada taotlusi energiatoetuse saamiseks. Pirita linnaosa valitsuse maja oli rahvarohke. Paljud olid juba eelmisel nädalal telefoni teel vastuvõtule registreerunud ja tormasid nüüd, arved näpus, et segasest toetuskorrast sotti saada. Saime aidata, kuid kahjuks mitte kõiki, kes abi otsima tulid. Midagi pole parata, mõni pere on +18 või +70 eurot liiga rikas, et saada tuge krõbeda energiaarve tasumiseks või siis ei kuulu tarbitud energia hulk kompenseerimisele.

Seda, et energiatoetuste maksmine on halvasti ja inimesi alandavalt korraldatud, on kritiseeritud, kuid usun, et omavalitsused saavad hakkama. Ega see pole ju esimene kord, kus peaminister vastutusest kõrvale hiilib ja ebamugavale küsimusele küsimusega vastab. Näiteid on lähiminevikust enam ja veel – kasvõi see, kuidas valitsus lükkas kohustusliku vaktsineerimise vastutuse tööandjate õlgadele. Samas pole Kaja Kallas jätnud näpuga näitamast. „Ma kutsuks küll Tallinna linnavalitsust võtma jalad kõhu alt välja ja tulema inimestele vastu,” on Kallas öelnud. Tuleme, aitame. Kõik lahenused pole ideaalsed, aga töötame. 

Mida teeb kriiside ajal aga peaminister ja valitsus?

Näeme iga päev, kuidas valitsus eesotsas peaministriga, kes peaks kriisi ohjama, vehib vasakule ja paremale ega ilmuta vähimatki kokkuleppevõimet. Selle asemel käib üksteisele ärapanemine või lihtsalt ootamine. Ja peaminister, kel pole ilmselt aimugi, kuidas tavaline Eestimaa inimene kriisis toime tuleb, „ootab kriisi lõppu, et saaks valitsema hakata„. Muudkui ootame ja vaatame. 

Peaminister, mida te ootate? Mis jama te ajate? Kriiside lahendamine peab olema esmatähtis ning selleks on vaja kuulda võtta pakutud lahendusi, mida on tänaseks juba üksjagu tehtud, neid analüüsida ja arutada ning otsustada, mitte ajada poliitilist jahu ja venitada probleemide lahendamisega. Tahaks lõpuks kuulda mingitki energiamajanduse arendamise plaani, sest toetuste maksmine saab olla vaid ajutine lahendus. Kui kaua veel tuleb taluda määramatust à la „ootame“, „järgmisel nädalal„, „valitsusliit ei jõudnud kokkuleppele“? Hea peaminister, millal tuleb aeg, et teile inimeste käekäik ka päriselt korda läheb või jäätegi ootama kriiside lõppu?