Eesti uudised

MUREKIRI KAJA KALLASELE: maagaasi hind on seitsmekordistunud, energiaarved ületavad juba kodulaenumakseid (68)

Toimetas Elis Kusma, 14. jaanuar 2022 16:08
Foto: Kollaaž (Aldo Luud, Karin Jaanus, Robin Roots)

Eesti Gaasiliit, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit ja Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit saatsid peaminister Kaja Kallasele kirja, milles esitavad oma ettepanekud valitsusele ekstreemselt kõrge maagaasi hinna negatiivsete mõjude vältimiseks nii eraisikutele kui ka ettevõtetele.

„Kui eelmises, 22. oktoobril esitatud pöördumises valitsusele olime arvestanud maagaasi hinnalaeks 90–100 €/MWh, siis käesolev kuu on löömas uusi rekordeid ning jaanuaris tuleb maagaasi eest välja käia 113 €/MWh. On ilmne, et olukord on eskaleerunud ja hinnad on muutunud veel kõrgemaks, mistõttu leiame, et valitsuse senisest jõulisem sekkumine hinna kompenseerimiseks on vältimatu,“ kirjutavad liidud oma pöördumises.

Samal teemal

„Saame tunnustada valitsust, et eelmisest pöördumisest leiti võimalus toetada maagaasi võrgutasu alandamist tarbijatele. Samas on endiselt selguseta, mis saab ettepanekust laiendada energiaintensiivsete ettevõtete ringi, saamaks soodusaktsiisimäära.“

„Hetkel on kõikide tarbijate jaoks viidud maagaasi võrgutasu nulli. Lisaks on valitsuse töötanud välja paketi, mille alusel hüvitatakse madala sissetulekuga inimestele 80% maagaasi hinnast, mis on kõrgem kui 49 €/MWh. Jaanuarikuus on lõpptarbija hind koos aktsiisi ja käibemaksuga 140,23 €/MWh. Madala sissetulekuga inimesele hüvitatakse 80% maagaasi hinnast ning tema jaoks on lõpphind 82,94 €/MWh. Võrreldes ajaloolise hinnaga maksab tavatarbija ja juriidiline isik seitse korda kõrgemat maagaasi hinda kui varem ning madala sissetulekuga inimene maksab neli korda kõrgemat hinda. Riigi seatud minimaalne lävend, mida peab olema võimeline maksma madala sissetulekuga tarbija, on 49 €/MWh ehk 2,5 korda kõrgem hind kui tavaliselt.“

Milline saab olema tarbija küttekulu?

„Kui vaadata gaasiküttel opereerivat kortermaja, kus elavad samaaegselt pensionärid, noored pered ja töötavad üksikud inimesed, siis hinnatõus mõjutab neid kõiki ühesuguselt. Kui kahe- ja kolmetoalise korteri toasooja hind jääb vahemikku 40–65 € ühes kuus, siis praeguse hinnatõusu juures oleks kulu järgmine (näited põhinevad 12. jaanuari seisuga gaasibörsi hinnal ja Eleringi tarbimismahtude statistikal):

  • Pensionäri (2toaline korter) toasooja lõpphind koos soodustustega ca 160 eurot kuus ehk 120 eurot enam kui eelmisel aastal;

  • Noor pere ja töötavad inimesed (2–3toaline korter) maksavad 280–465 eurot kuus ehk 240–400 eurot rohkem kui eelmisel aastal;

  • Eramus, kus toimub gaasiga kütmine ning mille aastane gaasi tarbimismaht on 25 MWh, makstakse eelmise aasta jaanuariga võrreldes 232 eurot rohkem;

  • Piimakombinaat, kelle tarbimine on aastas 15 000 MWh, maksab eelmise aasta jaanuariga võrreldes ca 130 000 eurot enam.

Siia juurde lisandub veel kõrgem elektriarve, mis ühe keskmise korteri puhul on ca 10–30 eurot iga kuu kohta. Seetõttu on üsna selge, et surve all ei ole enam ainult pensionärid, aga ka Eesti keskmist palka saavad inimesed, kelle energiaarved ületavad tihti kodulaenumakseid.“

Väheneb ettevõtjate konkurentsivõime

„Väga suureks mureks on ka ettevõtjate ekstreemselt kõrged energiaarved. Praegune soodustus on ettevõtjatele võrguteenuse alandamise näol on 6,67 €/MWh kohta. Kui vaadata lähinaabrite aktsiisimäärasid, mis on ka hetkel kehtiva maagaasiaktsiisimäärast umbes seitse korda odavam ning võttes arvesse, et näiteks Läti valitsus on otsustanud käibemaksu määra alandada, siis Eesti ettevõtete konkurentsivõime eksportturgudel väheneb veelgi.

Seega toonitame veelkord, et Eesti ettevõtlust ei tohi praeguses kriisiolukorras ära unustada, sest kõrge maagaasi hind paneb enamiku tarbijatest väga keerulisse olukorda. Võttes arvesse, et maagaasi kõrval kasutatakse transpordis, merenduses, tööstuses ja tootmises ka veeldatud maagaasi, siis praegusel hetkel on need kliendid jäänud ilma riigipoolse toetuseta, mis on seotud võrgutasu kaotamisega. Kuna LNG hind on seotud maagaasi hinnaga ning see on võrreldes maagaasiga ca 10 €/MWh kallim, siis tuleb ka LNG tarbijatele vastu tulla ning leida võimalusi, et nad saaks osa soodustustest ja vähendada survet lõpptarbijate hinnatõusuks.“

Liidud teevad ettepaneku:

  • Seada maagaasile ja veeldatud maagaasile hinnalagi 49 €/MWh, mille ületamisel kompenseerib valitsus kõikidele tarbijatele 50–100% ulatuses maagaasi ja veeldatud maagaasi hinnast kuni 1. maini 2022. Võttes arvesse, et käibemaksu enamlaekumine on hetkel väga kõrge ja vajadus soodustuse jaoks on suur, siis oleks mõistlik kogu käibemaksust enamlaekuv tulu kasutada maagaasi ja veeldatud maagaasi hinna leevendamiseks. Meetme maksumus oleks 39­–59 miljonit eurot.

  • Muuta alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 203, mis käsitleb energiaintensiivsete ettevõtete määratlust. Eesti paistab silma eeskätt sellega, et ei ole kasutanud energiamaksustamise direktiiviga ettenähtud võimalusi teha sihitud maksusoodustusi.

Samal teemal

14.01.2022
Energiahinna hüvitist saab Tallinnas taotleda alates esmaspäevast
10.01.2022
Raivo E. Tamm elektriarvete toetustest: see on inimestele alandav
04.11.2021
Risto Vähi | Kõrged elektri- ja küttehinnad mõjutavad ka kinnisvaraturgu