Seisukoht

Seisukoht | Rahajutt kui surmapatt 

Geidi Raud, 14. jaanuar 2022 11:19

Ütlus „kallis on siis, kui käed on ümber,“ näib praegu pausil olevat. Kallis on kõik muu: bensiin, gaas, elekter, avokaado, brokkoli ja laupäevane saunaõlugi.

On hulk inimesi, kes suhtuvad rahasse kui pahasse: see mürgitab suhteid ja nüristab vaimu, ajab lõhki abielud ning ehitab heade naabrimeestegi vahele kõrge kivimüüri. Rahast rääkimine on eestlastele surmapatt. Kui peolauas peaks paar julgestuspitsi võtnud lähedane kellegi palga suuruse kohta küsima, vajutakse häbist laua alla. Ka lihtlabane küsimus „kui palju see maksis“, toob higimulli otsmikule.

Nüüd, mil talvised arved on postkasti potsatanud, läheb aga seda paha krõbisevat patuhunnikut veel eriti tarvis. Polegi aga teist! Vahest oleks aidanud, kui oleks sõbrale mokaotsast ikkagi oma palganumbri poetanud ja saanud tema oma võrdluseks – äkki oleks see inspireerinud palka juurde küsima? Või kui oleks söandanud onupojale öelda, kui palju sulle auto müünud tüüp pappi kasseeris – äkki tema oleks osanud soovitada palju paremat tehingut? Või kui poleks juubelipeol õde rumalaks sõimama hakanud, kui too šoppamise asemel säästmise teemaks tõi?

Rahast rääkimine pole patt! Kuidas muidu rahatarkus ühest kõrvast teise jõuab?