Kaja Kallas

Foto: Stenbocki maja
Toimetas Elis Kusma 13. jaanuar 2022 11:55

Valitsuse iganädalasel pressikonverentsil osalesid peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, majandus- ja taristuminister Taavi Aas ning sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Vaata videosalvestust pressikonverentsist siit!

Peaminister Kaja Kallas rääkis, et energiaturu arengute tähe all möödus valitsusel terve hommikupoolik. Räägiti kitsaskohtadest, et miks meil ei ole rohkem tootmisvõimsusi turul ja mida teha, et hinnakõikumised poleks nii suured. Mureks on looduse ja energeetika hea kooseksisteerimine, planeeringute kestus, kohalike omavalitsuste motivatsioon ning projektide finantseerimine.

Peaminister pöördus riigikogu poole palvega eelnõude menetlemisega kiiresti edasi liikuda: riigikogus on seismas kaks seadust, mis takistavad energiaturu arengut, need on ehitusseadustik ja elektrituruseaduse muutmise seadus.

Pärastlõunal kohtub Kallas elektrimüüjate- ja tootjatega uurimaks, milliseid samme saavad nemad teha, et raskesse olukorda sattunuid aidata.

Mis puudutab elektrišokiga toimetuleku toetusi, siis valitsus arutab seda uuel nädalal. Tartu on suutnud menetleda 884 interneti teel saadud taotlust ja 100 paberil saadud taotlust, seega võivad menetlused liikuda üsna kiiresti.

Kaja Kallase sõnul on ka palju neid inimesi, keda elektrihindade tõus otseselt ei puuduta.

Kallas rääkis ka NATO-Venemaa nõukogust, kus midagi üllatavat ei selgunud: Venemaa jätkab oma nõudmiste edastamist, kuid NATO on olnud väga ühtne. Liitlastest on Taani otsustanud suurendada oma kohalolekut Eestis: jaanuari lõpuks tuleb juurde neli hävitajat.

Koroona kohta ütles Kallas, et tipupäevadel võib koroonaga nakatunute hulk ulatuda varsti 6000-7000 inimeseni päevas. Kuigi omikroni peetakse leebemaks tüveks, siis endiselt on liikvel ka delta-tüvi. Hiidlainet arvesse võttes on mõistlik käituda vastutustundlikult.

Valitsus kiitis heaks vabakutselistele loovisikutele loometoetuse maksmise jätkamise. Toetus tagab neile miinimumsissetuleku ja sotsiaalsed tagatised, eelkõige tervisekindlustuse.

Heakskiidu sai ka patsiendikindlustuse ja vaktsiinikindlustuse süsteemi eelnõu.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles, et kahjuks pole koroonakriis veel läbi. Kiige sõnul pole mõeldav, et koroonakriisi ajal tervishoiuasutused kulusid kärbiks. Kokkulepet otsitakse haigekassa nõukogus ja valitsuses, et milliseid energiatoetusmeetmeid oleks veel vaja.

Kiik ütles, et tõhustusdooside tegemise tempo on veidi kiirenenud võrreldes pühadeperioodiga.

Arvamus, et omikron on leebem tüvi, ei tohiks meid uinutada: haiglates on endiselt üle 200 Covid-19 patsiendi. Samuti ei tea me, milline on järgmisena leviv tüvi.

Kõrge vaktsiiniga hõlmatus tähendab, et isegi kõrge nakatumise tingimustes saab haiglaravi probleemideta toimida.

Neljapäeval algatas valitsus vaktsiinikindlustuse eelnõu. Eesmärk on alates maikuust jõustada vaktsiinikindlustuse süsteem, mis võimaldab tõsisemate koroonavaktsiinist põhjustatud tervisekahjude puhul taotleda hüvitist. See kehtib ka tagasiulatuvalt. 2023. aastast lisanduvad ka teised vaktsiinid.

Kiik annab koos peaministriga välja aasta arsti tiitli, mida vääriksid tema sõnul tegelikult kõik tervishoiutöötajad.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus sõnul on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teinud hea ülevaate, kuidas energiaturu probleeme pikaajaliselt lahendada. Minister loodab, et kiiresti saab rakendada ka Euroopa Liidu toetusi.

Maksulaekumiste kohta ütles rahandusminister, et maksutulu kiire kasv eelmise aasta viimases kvartalis jätkus.

Eelarve puudujääk eelmisel aastal oli 562 miljonit eurot.

Majandusminister Taavi Aas ütles, et kuigi energeetikavaldkonnas on viimasel ajal palju ära tehtud, siis investeeringute tulemused pole paraku nii kiiresti näha. Üks suuremaid takistusi on kohalike omavalitsuste ja inimeste vastuseis tuulikutele.

Aasa sõnul on keskfraktsioon oma toetusmeetmete ettepanekud välja käinud ja tema meelest väärivad need kaalumist.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ütles, et valitsus kiitis heaks võrdse kohtlemise seaduse eelnõu. Laiendatud on nende inimeste gruppe, kes saaksid abi võrdõigusvolinikult. Volinik vajab umbes 100 000 eurot rohkem ressursse. Seaduses on erisus, mis puudutab kirikute ja koguduste seadust. Nende hoonete ja ruumide puhul, kus viiakse läbi erinevaid kiriklikke tegevusi, võib keelduda rendile andmisest.

Esmaspäeval jõudis riigikokku toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus, mis puudutab eakaid, lapsi ja noori ning puuetega inimesi, kes vajavad täiendavat abi toodetele ja teenustele ligi pääsemiseks. Need tooted on näiteks sularahaautomaadid, mida lapsed ja ratastoolis inimesed ei ulatu kasutama. Sellistele toodetele hakkab kehtima uus reeglistik. Teenused on näiteks hädaabinumbri teenus, transporditeenus jms.

Riigikokku jõudis ka perehüvitiste seadus, millega muudetakse kättesaadavaks elatisabi nendele lastele, kelle ülalpidamiskohustusega vanemal on välja kuulutatud füüsilise isiku pankrot.

Muudatused leiavad aset ka hoolekandes. Lapselapsed vabastatakse ülalpidamiskohustusest vanavanemate suhtes.

Hooldekodude puhul teeb murelikuks igakevadine hinnatõus, mis on tänavu energiahinna nägu. Koos hoolekandeasutuste juhtidega mõeldakse, et milline meede aitaks inimesi kõige rohkem.

Kanal 2st küsiti, kui palju on kavandatust rohkem saadud tulu CO2 kvootide müügist ja kui palju suurem on Eesti Energia kasum. Pentus-Rosimannus ütles, et CO2 kvoodist saadud tulu on olnud 42 miljonit eurot suurem. Eesti Energia kasumiandmeid rahandusministril kohe öelda polnud.

Delfist küsiti, et kui Keskerakonna toetusettepanekuid ei arutata, siis kas Reformierakonnal on endal olemas mõni konkreetne ettepanek rohkem kui mediaanpalka teenivate inimeste abistamiseks. Kaja Kallas ütles, et kõiki ettepanekuid ollakse valmis kaaluma. Samas pole näiteks Tallinna linn hakanud hüvitistaotlusi isegi veel vastu võtma. Kui inimesed ei saa sealt piisavalt abi, siis tuleb toetussüsteemi muuta. Toetusi tuleb Kallase sõnul sihtida, et aidata rohkem neid, kel on abi vaja.

Postimees küsis, kui palju on eelarves ruumi täiendavate toetuste loomiseks. Pentus-Rosimannus vastas, et valitsusel on kasutada reservfond, mis on mõeldud kulutuste katmiseks, mida riigieelarve tegemisel ei suudetud ette näha. Kokku on kasutada 100 miljonit eurot, kuid raske on ette näha, millised mured võivad aasta jooksul veel tõstatuda.

Õhtuleht küsis, mida arvab valitsus teadusnõukoja eelmise esimehe Irja Lutsari arvamusest, et PCR-testimise võiks ära lõpetada, sest see on kallis ja aeglane, ja koroonat võiks diagnoosida ka koduste antigeenitestidega. Kallas ütles, et seda on arutatud. Kallase sõnul tuleb kindlaks teha, kas inimesel on see haigus või mitte, kui tal on sümptomid ja saatekiri perearstilt. Testimist päris ära lõpetada ei saa, sest meil on uued tüved ja neid tuleb tuvastada. Tanel Kiik lisas, et hetkel suuri muudatusi plaanis pole. Haiglaravi pole veel normaalolukorras ehk viirust tuleb hoida kontrolli all. Testimismahtusid saab vähendada järkjärgult viiruse ohutumaks muutmise ja vaktsineerimise hõlmatuse tõusuga.