IKEA 14. jaanuar 2022 00:01

IKEA uuringust „Kodune elu“ selgus, et küsitluses osalenud 60% eestlaste jaoks on vaimse tervise huvides vajalik kodus lõõgastuda – olgu selleks raamatut lugeda, telekat vaadata, muusikat kuulata või mõne muu toreda tegevusega aega sisustada. Ligi pooled vastajad, 46%, avaldasid lootust, et neil on edaspidi rohkem aega kodus lõõgastuda.

Ometi on eestimaalaste hulgas pigem levinud häda, et ei osata puhata. Või on see hoopis meie ühiskonnas alahinnatud? Psühholoog Rita Rätsepp leiab, et asjad ei pea ilmtingimata nii olema.„Kahjuks suunab paljuski hetkel meie inimeste elu „ma suudan“ mentaliteet. Kui vaadata meie põhjanaabreid, siis nemad teavad väga hästi, millal teha kohvipaus ja oskavad võtta aega puhkamiseks,“ arutleb ta.

Nutiseadme sirvimine ei ole puhkus

Rätsepp rõhutab, et iga inimene peaks leidma päevas vähemalt tunnikese puhkamiseks ja üks päev nädalas täielikuks väljalülitamiseks. „See on oluline, et meie organism töötaks ning läbi ei põleks. Tähtis on teadlikult võtta aega selleks, et puhata. Märgata ja teadvustada meie enda keha ning olekut – ja kui oled väsinud, siis võtta see aeg, et päriselt puhata,“ seletab ta.

Ideaalne puhkus on kaks nädalat talvel ja kolm-neli nädalat suvel. „Küll aga on oluline, et iga 12-16 nädala tagant nädalake puhatakse. Kui inimene ei taipa õigel ajal puhata, siis organism ütleb ise talle seda. Näiteks inimesed, kes hakkavad minema puhkusele ja on mentaliteediga, et „ma veel pean ära tegema selle ja selle“, siis nad jäävad enamasti puhkuse teisel päeval haigeks, kuna pingutus on olnud nii suur. Keha ja vaim võtavad oma ise välja,“ selgitab Rätsepp.

Sealjuures pole puhkamine kindlasti nutiseadme sirvimine, sest aju on kodeeritud õppima. Kogu info, mida sirvitakse, jääb ajule töötlemiseks. Aju aga kuumeneb lõpuks üle ja keemiline tasakaalutus ajus võib viia häireteni nii kehas kui ka psüühikas. Hästi taastav puhkus mõjub positiivselt nii füüsisele kui ajutegevusele.

Mida teha, kui kodus on väikesed lapsed?

Kui piisavalt ei puhata, hakkab meie keha sellest tunda andma… aga läbipõlemist ei märka enamasti keegi. „Inimene on niivõrd mujale fokusseeritud. Meie elu on ka väga killustatud, mis tekitab palju pinget. Inimesed teevad paljusid asju korraga – tuli e-mail, vastame sellele, siis keegi helistab ja võtame kõne vastu. Me ei ole tegelikkuses loodud nii paljude impulssidega korraga toime tulema ning see tekitab pinget ja väsimust. Seetõttu me väsime kiiremini ja vajame rohkem puhkust,“ jutustab Rätsepp.

Neile, kes kurdavad, et aega puhkamiseks ei ole, ütleb asjatundja nii: „Igaüks leiab selle tunnikese päevas puhkamiseks, kui ta soovib. See võib olla kasvõi jalutama minek või tunnikene trennis.“

Väikeste laste vanematena on tõepoolest tunduvalt keerulisem puhata. Seega soovitab Rätsepp kõrvalt abi paluda. „Näiteks teha laste isaga graafik, kuidas ema ja isa saavad aega üksi olemiseks ja puhkuseks. Samuti paluda appi vanavanemad, sõbrad, tädid-onud. See aeg, kui lapsed on väikesed, on tegelikult nii lühike ja aega puhkamiseks leiab alati, kui seda tahta,“ on ta arvamusel.

Psühholoog rõõmustab selle üle, et mida aeg edasi, seda enam väärtustatakse puhkust. Oluline on tunnetada ära enda vajadused ja sellest lähtuda. Ja kus mujal, kui oma kodus?

„Alati ei pea olema ka kättesaadav – me tassime oma tööd koju, oleme pidevalt online. Nutikellad, mis annavad teavitusi, et tuli e-mail, keegi kirjutas, nüüd tõuse püsti ja tegutse – need aitavad kaasa ainult vaimse heaolu kahjustumisele,“ mõtiskleb Rätsepp.

„Oluline on märgata iseennast ja pöörata tähelepanu sellele, mis meiega toimub. Peame teadlikult võtma aega, et lõõgastuda ja olla. Vanasti meie primaatidest eellased läksid ja küttisid mammutit ning istusid õhtul lõkke ees. Pingutusele järgnes puhkus. Tänapäeval peame selleks teadlikult aega võtma. Tähtis, et inimesed märkaksid ennast ja tegeleksid teadlikult iseendaga. Teadlikkus ongi siin märksõna,“ räägib ta ja lisab: „Enese eest hoolitsemine sisaldab nii enda füüsilise tervise kui vaimse heaolu eest hoolitsemist. Oluline on ennast märgata – enda vajadusi märgata ning nendest rääkida. Seda nii kodus kui tööl. Ja see ei ole egoistlik. Mina ise olen kõige tähtsam!“

IKEA sisedisainer: loo koju nurgake, kus lõõgastuda!

IKEA sisekujundusosakonna juht Pedro Castro soovitab luua koju nurgake, kus viibides on lihtsam lõõgastuda. „Tekstiilid, näiteks padjad ja pleedid, muudavad seal olemise märksa mugavamaks. Ka õige valgustus aitab luua soovitud meeleolu ning nautida kvaliteetset puhkust. Raamatut lugedes või käsitööga tegeledes on sul kindlasti vaja tugevamat valgustust, kuulates aga muusikat või juues sooja teed, tahaksid ilmselt valgustuse natuke hämaramaks keerata,“ kõneleb Castro.

Ta märgib, et praegusel pimedal aastaajal on nutikas tekitada koju lisavalgus, sest see loob hubasust ja mõnusat soojust. Miks mitte sättida kapile alus elektripirnikestega või siis hoopis panna need kauni läbipaistva vaasi sisse?

Lõõgastumise nurk ei pea olema midagi suurt – see võib olla ka kohake pehmes tugitoolis. Sinna kõrvale saaks sättida väikese abilaua või tooli, kuhu vajalikke asju panna. „Niisugusele lauale saab asetada teekannu kuuma joogiga ning küünla. Mähkida ennast pleedi sisse, lihtsalt istuda, nautida filmi, raamatut või mõnda muud meeldivat tegevust,“ lausub Castro.

Kui soovid leida toredaid ideid, kuidas kodus mõnusalt aega veeta, siis vaata veebilehelt www.IKEA.ee