IKEA | Sisuturundus

Kodutunne ja vaimne tervis on seotud! Kuidas end kodus paremini tunda ja olla seeläbi õnnelikum? 

IKEA, 14. jaanuar 2022 00:01

IKEA uuringu „Kodune elu“ kohaselt tunneb 25% Eesti elanikest, et nende vaimne tervis on viimase 12 kuu jooksul kannatada saanud. Samuti näitas uuring, et just kodune elu mõjutab seda märkimisväärselt. 30% vastanutest tunnistas, et kui nad tunnevad kodu suhtes positiivseid tundeid, siis see mõjub soosivalt ka nende vaimsele tervisele. Kuidas siis olla oma kodus õnnelikum, et seeläbi end paremini tunda?

Psühholoog Rita Rätsepp nendib, et vaimse tervise olukorra halvenemise taga on kindlasti koroonapandeemia ja teadmatusest tekkinud hirm. „Me pidevalt tarbime infot, meedia kuhjas üle teadmatuse sõnumitega ning see aina suurendas inimestes hirmu. Samuti ei käi kodu ja kontor oma olemuselt kuidagi kokku, aga nüüd toimub kõik ühes kohas. Kodu on ikkagi kodu ja kontor on töö – need ei peaks olema ühes ruumis. Järsku tuli aga muutus, mis muutis tähendust,“ räägib ta.

Samuti võis tekitada ärevust mure töö kaotamise ees. „Aju ei tee vahet tegelikkusel ja unistusel või mõttel – kui mõte on peast juba läbi käinud, siis aju võtabki seda kui tegelikkust. Kuigi tegelikult ei pruugi töökaotus üldse realistlik ollagi, siis mõte meie peas paneb asjad liikvele ja tekitab alateadlikult hirmu.“

Heledate toonidega kodus on hea olla

Nagu IKEA uuringustki välja tuli, on hea vaimne tervis ja positiivsed tunded kodu vastu tugevalt seotud. Rätsepp nõustub sellega – kodu on ju koht, kus end laadimas käia, kus saame kõik maskid eest võtta. Kodus peab olema hea olla ning seda igas mõttes.

Meie heaolu kodus mõjutavad väga erinevad aspektid ning üheks olulisemaks on Rätsepa sõnul suhted partneri ja perega. „Kui suhtes peaks olema probleeme või ebakindlust ning me teame, mis meid kodus võib ees oodata ning see ei ole alati kõige positiivsem, hakkame automaatselt põgenema kodu eest. Me ei soovi sinna minna, kuna ei tunne end seal hästi,“ selgitab ta.

Kindlasti mõjutab kodu meid ka füüsiliselt, kuid see on igaühel pigem individuaalne. „Heledamad värvid on helgemad ning meil on mõnusam kodus olla. Inimene tunnetab värve mitte ainult silmadega, vaid ka nahaga. Tumedad toonid on tihtilugu rõhuvad ning tekitavad alateadlikult negatiivseid mõtteid ja tundeid. Värvid sisaldavad võnkumisi — mida tugevam värv, seda jõulisem on võnkumine. Näiteks turva- ja heaolutunnet kodus tekitavad rohelised ja sinised toonid, kuna need seostuvad loodusega.“

Kas korras kodu võrdub hubase koduga?

Mis puutub kodu korrasolekusse, siis see on samuti väga individuaalne. „Igaüks teab ise, milline kodu on tema jaoks sobiv. Küll aga on selge, et korras kodus on kergem lõõgastuda,“ sõnas Rätsepp.

Niisiis tuleks lähtuda eelkõige iseenda vajadustest. „Näiteks kui feng shui ruumikorralduse meetod ütleb, et vaas peaks olema ühes nurgas, aga inimesele endale ei tundu see üldse õige koht vaasi jaoks, siis see hakkab vastupidiselt seest närima ja rahulolematust tekitama. Siin tuleks lähtuda ikkagi enda veendumusest, kuhu see vaas minu kodus sobib,“ leiab psühholoog.

Iga pereliige võiks kodu sisustamisel kaasa rääkida

Rätsepp märgib, et on oluline, et inimene tunneks ebakindlal ajal oma kodu üle kontrolli. „Me kõik soovime seda, sest kodu on koht, kus taastuda ja end laadida. See on koht, kus me ei pea muretsema, kus on turvaline olla. Võime minna peitu muu maailma eest, olla koos lähedastega,“ osutab ta.

Kindlasti aitab kontrolli omamist ja turvatunnet mõjutada füüsiline keskkond ja see, kui koduselt me end seal tunneme. „Näiteks peaks olema igal pereliikmel õigus elamise sisustamisel kaasa rääkida. Loomulikult ei pea lubama põnnil kogu tuba sisustada, kuid olenevalt vanusest kasvõi lasta valida voodiriided või tapeet. „Oluline on, et nad on osa protsessist, mitte vanemad ei näita ette, et näe, siin on su tuba. Kindlasti peab olema ka oma nurk, kus võimalus olla privaatselt. Võimalus eralduda. Samuti peab kodus olema ühisosa, ehk koht , kus saab pere koguneda,“ seletab Rätsepp.

Kui inimene tahab kodu üle kontrolli omada, kas see tähendab siis, et üürikodus ei olegi võimalik õiget turvatunnet tunda? Rita Rätsepp nii ei arva. „Inimene muudab kodu koduseks enda energia ja asjadega ka siis, kui tegemist on üüritava pinnaga. Inimesed ei mõtle üürikodust tihtilugu kui ajutisest kodust. Kodu on kodu,“ sõnab ta.

Kui soovid leida toredaid ideid, kuidas oma kodust elu parandada, siis vaata www.IKEA.ee.