Foto: Aldo Luud
Kaspar Koort, spordireporter 20. detsember 2021 18:35

„Kas Tartu suudab karikafinaalis vana vaenlast Kalev/Cramot üllatada?“ pealkirjastasin pühapäeva õhtul teemakohase otseblogi Õhtulehe spordiveebis. „Lubage ma vastan, Kaspar: ei suuda,“ teatas seepeale toimetuse ühisvestluses üks noorema põlve kolleeg ning sarnast suhtumist võis täheldada ka teiste sulemeeste poolt. 

Õigupoolest ei saanud kolleegidele nende skepsist ka kuidagi ette heita, sest alles oktoobri lõpus oli Tartu sellelt samalt Kalev/Cramolt saanud 50punktise litaka ning Eesti-Läti ühisliigas ollakse kahe võidu ja üheksa kaotusega eelviimasel ehk 13. kohal. Kas Tartu korvpallurid isegi uskusid, et võivad pealinna giganti näpistada? 

Ent võta näpust! Kui 40 minutit korvpallimängu selja taha jäi, ilutsesid tablool tartlaste võidunumbrid ning esimest korda pärast 2015. aasta kevadet, kui triumfeeriti Eesti meistrivõistlustel, oli koduse korvpalli kunagisele kantsile midagi ilusat näppude vahele jäänud. 

Tartu korvpall on viimastel aastatel kõvasti verbaalset nuuti saanud nii kodulinna kunagistelt mängumeestelt kui ka mujal Eestis resideeruvatelt spetsialistidelt, eriti pärast ülikooli 2018. aasta kevade kurikuulsat restarti, kui senisele profikossu mudelile otsustati joon alla tõmmata ning seada fookus oma noormängijatele. Nüüdseks on seda mudelit kõpitsetud, nii et oma poiste kõrval toimetavad meeskonnas ka mõningad välismaised täiendused, lisaks palgati novembri alguses Toomas Kandimaa asemel uueks peatreeneriks lätlane Nikolajs Mazurs. 

Vähemalt karikavõistluste finaalturniiri põhjal (lisaks Kalev/Cramole alistati poolfinaalis TalTech, kes oli ka pigem favoriit) võib väita, et sellisel lähenemisel ongi kiibitsejate kiuste jumet ja vaikselt hakatakse noppima esimesi vilju. 2018. aastal Tartu kossuvankrit vedama pandud ja toona sõna otseses mõttes verisulis poistele on liha luudele kasvanud, nii et mine tea, ehk ei kõlagi tartlaste tänavu kevadel välja hõigatud loosung „Tahame 2024. aastal, kui Tartu on Euroopa kultuuripealinn, võidelda kõige kirkamate medalite nimel!“ väikse puust linna suurusehullustusena? 

Et noortel meestel on siiski jalad maas, tõestas ilmekalt finaali sangariks kerkinud 22aastase Märt Rosenthali kohtumise järel öeldu: „Ma väga loodan, et me ei jää sellesse võitu kinni, vaid et läheme nüüd iga mängu täpselt sama emotsiooniga mängima.“.

Muidugi oleks ennatlik ja liig suuresõnaline pidada pühapäevast karikavõitu Tartu korvpalli lunastuseks, eriti kui Eesti-Läti liigas lõpuks ikkagi play-off’i ei jõutaks, kuid oluline verstapost on see noorte mängijate jaoks kahtlemata. Eesti korvpall väärib Tallinna ja Tartu igipõlist vastasseisu ning selle võiduga näitasid tartlased, et endasse uskudes ja lõpuni võideldes (ning Läti spetsialisti targa mänguplaani abil) võivad nad ka edaspidi Kalev/Cramo (ja kõigi teiste Eesti klubide) mängijate püksid korralikult püüli sõeluma panna.